paar teemat

esteks, loodetud lasteahoidu-> me kahjuks ei saanud. täna anti teada, et kohad ikka täis ja hirmus kahju, aga augustist ei vabane mitteüks koht.. sinnapaika jäävad maha unistused korralikust kodukorrastusest, abistavast käest potitreeningul ja muudeski tõsisematest plaanides paaril vabal päeval nädalas. niisiis otsime endiselt turvalist ja mõnusat lastehoidu kopli-kesklinn-kristiine piirkonnas. ehk keegi teab?

*

teiseks Montignac koos nelikorda-nädalas trenniga töötab tasa kuid järjekindlalt:) kaalu nüüdseks vähenenud üle kolme kilo, number läheneb röömsalt 80-le, jalga lähevad optimismihetkel soetatud nr 44 püksid ja olemine on õite hea.
et keegi ei arvaks, et ma end nälgas hoian, olgu siinkohal toodud nädalamenüü - tegu suvalise nädalaga jaanipäeva ja tänase päeva vahelt. kogu aeg ei viitsind ka toidupäevikut pidada, aga kuna esmaspäeval targa inimesega konsulteerima minek, siis on vaja ettevalmistatud olla.

Esmaspäev -
08:30 sidrunivesi 1kl
09:00 praetud 5 shampinjoni, 2vees keedet muna, lusik kappareid, peot idusid, pool tomatit, wasa, kohvi shokolaadiga
12:30 apelsin
13:00 2virsikut ja apms värsket kapsast
15:00 kapsas hakklihaga + jogurt (2portsu)
19:30 virsik
20:30 kodujuust + värske salat – kurk, tomat, hapukurk, idud, hiina kapsas
22:30 nektariin+virsik

Teisipäev
07:45 sidrunivesi 1kl
08:15 praemuna, poolpraetud porgand ja pool punast sibulat, 3 õhikest viilu kalkunisinki, lisaks pool avokaadot ja tomatit, peotäis idusid, maitseroheline
10:30 hilinenud kohv + shokolaad
12:15 apelsin
14:00 Hakkliha-kapsas + jogurt + 2 tükki loomaliha fileed
20:15 2 praetud fileetükki, üks tomat, pool avokaadot, pisut varssellerit, kollased türgi oad, maitserohelist
23:00 apelsin
22:30 nektariin+greip

Kolmapäev
08:15 sidrunivesi 1kl
08:30 keedetud türgi oad, 2tk suitsukala kõhuääri, 1tomat, pool avokaadot, idud
09:00 kohvi ja tükike shokolaadi
10:00 2 nektariini
13:00 kolm viilu fileeliha, ahju-varsseller, kodujuust, idud
20:30 kahest munast ja seentest-sibulast omlett, natu soolalõhet (isetehtud-sidrunimarinaad), idud, pool tomatit, wasa
23:00 kaks kiivit

Neljapäev
07:45 sidrunivesi 1kl
08:15 2 munaga praetud shampinjonid pool punast sibulat ja tomatit natu soola-lõhet, kodujuust, maitseroheline, jupike jogurtit, kohv shokolaadiga
12:00 3 aprikoosi
14:00 praetud, hautatud kanaliha, tomati-hiinakapsa-sibula hautises; värske salat redis-kurk-tomat-paprika; keedetud köögiviljamiks
17:00 3 aprikoosi
21:00 sama miis lõunal, väiksem kogus, vähem kanaliha
23:00 0,5 avokaado toorjuustuga

Reede
08:15 sidrunivesi 1kl
08:35 Praetud 2 shampinjoni, 3 viilu kalkunisinki+ kodujuust, pool tomatit, wasa, kohvi shokolaadiga
13:30 kana+türgi oad+hapendatud kurgid+pool tomatit + wasa toorjuustuga
20:00 tuunikala vees, kodujuust, ürgi oad (peotäis), punane sibul, maitsetaimed
öösel mõned puuviljad

Laupäev
08:45 sidrunivesi 1kl
09:15 praetud 2 shampinjoni, 3 viilu kalkunisinki+ muna, pool tomatit, wasa, kohvi shokolaadiga
12:30 Tükike shokolaadi ja peotäis pähkleid
16:00 täisteramakaronid (6min), pisut juustu, praetud tomat küüslaugu ja sibulaga, salatiks v. tomat, rohelist (sibul, till petersell), pool avokaadot ja sl maitsestamata jogurtit
20:00 valge reip ja 2 virsikut
22:00 õun

Pühapäev
09:10 sidrunivesi 1kl
09:40 omlett shampinjonide ja sibulaga, tera kodujuustu, pool avokaadot, idud, lusikatäis jogurtit
09:50 kohv shokolaaditükikesga
14:30 sealihahautis köögiviljadega (kollane türgi uba, paprika, tomat jne), värske salat – redis, tomat, paprika, hiina kapsas, salatikaste äädikas-õli-supimaitseaine
22:30 värske salat lõunast ja wasa toorjuustuga
00:00 õun

selgituseks -
klaasitäis (sidruni)vett paneb hommikul sisikonna tööle, et suur maotäis kohtaks aktiivset seedekulglat, mitte ei jääks kuskile mao ette toppama. shokolaad on alati vähemalt 70%, Monti soovitab küll vaid üle 80st, aga eestis selles osas hea valik puudub. jogurt on maitsestamata, kodujuust 0%ne. soola toitudele panen väga harva ja võimalikult vähe, suhkrust käin kaarega ringi. üks reedene veinijoomine oli harukordne. kaks korda pole ma suutnud jäätisele "ei" öelda ja ka juustust üritan ma mööda käia, aga nii kord nädalas tuleb ikka ette. alguses sai ikka megaportsud endale ette tõstetud. hirmust, et äkki jään nälga. nüüdseks on portsud normaliseerunud, kuid vahepalasid on rohkemaks läinud..

ja trenn - nädalaplaan on olnud:
E vesiaeroobika või bodybalans,
K jõusaaliatribuutika ja/või vesiaeroobika,
N pilates,
P bodybalans
sügisepoole peaks klubi taas suveunest ärkama, siis saab end ka laupäeval piitustamas käia, nii et graafik asendub ehk normaalsemaga.. tähelepanek on huvitav,et kaal kipub langema korra nädalas. kuskil nädala keskpaigas. siis loksub pisut tagasi, et siis järmise nädala keskel jälle rekordnumberid näidata.

vot nii tubli olen olnud. lootma peab, et jaksu jagub kauemaks:)

B odyPump vol2

vol1 on siin->
täna siis võtsin julguse ja läksin selle kava esimesse pumpi. ja mis ma ütlen - minusuguse liigeseväeti jaoks on seal kaugelt liiga palju kükke. kokku ei lugenud aga miski sadakond kindlasti. kõhulihaseid oli pandud lõppu vaid näpuotsaga.. oleks võinud ju pisut rohkem, aga ega's kõike hääd ka ei saa;) keset kava oli äkki aeroobikalaadne hüplemine - oi, ma olen ikka müta-müta kiiremate liigutuste ajal. aga muidu polnud vigagi - isegi väga surnd ei ole praeguseks, võimalik, et hommikul räägin teist juttu;)
enesele mäletamiseks - järgmine kord võta ikka 2,5x4+1x2, mitte vastupidi. seljaseeria jäi kuidagi kesiseks. ja plaaniks kuni paar korda kuus selle kava jooksul trenni jõuda. mitte tihedamini - muidu võib veel põlvedele hüvasti öelda..

ja enda tagasihoidlikud kilod on endiselt 83 peal..

jõusaal + vesiaeroobika

kaks tundi sporti!

Jõusaal
Jõusaalis annavad nõu, viivad läbi personaaltreeninguid ning juhendavad seadmete käsitlemisel sertifitseeritud ja pika kogemusega personaaltreenerid.
Klubi jõusaal on sisustatud parimate, Gym80 Sygnumi sarja seadmetega, mis sobivad masinate suuruse ja kaalupakkide ulatuse poolest nii naistele kui ka meestele ning neid on väga lihtne seadistada. Lisaks on jõusaalis eraldi kardiotreeningu ala, kus on valikus nii jooksulindid, jalgrattad, sõudeergomeetrid kui ka Cross Trainerid. Kõigil kardioseadmetel treenijatel on võimalik vaadata telerit vastavalt isiklikule eelistusele.
Gym80 seadmete kaalupaki ülekanne on kummeeritud lindiga, mis tagab ühtlase liikumistrajektoori kogu raskusskaala ulatuses. Masinate liikumistrajektoori on võimalik väga ulatuslikult reguleerida. Paljudel masinatel on suurendatud lisaraskus kaalupakil, mis võimaldab treenida ka eriti edasijõudnutel. Peaaegu kõiki baasharjutusi on võimalik sooritada nii kaalupakiga kui ka ketastega laetavate masinatega. Et tõhustada naiste treeningut, oleme „kriitiliste” kehapiirkondade jaoks valinud mitu erineva toimega trenažööri.

personaalne kava sai ostetud septembris (minu arvates) hinge hinna eest. ja nüüd, kus ma olen selle järgi juba hea mitu kuud - jestas - pool aastat!! - treeninud, läheb igavaks. algab soojendusega sõudeergomeetril (10min), siis erinevad lihasgrupid - jalad, käed, selg , rind ja kõhulihased igasuguste masinate peal. koos j(r)ahutava kiirkõnniga kardioseadmel lõpus (10min) ja venitustega saab tubli tunnikese veedetud.
vahepeal saab inimesi vaadatud - viimasel ajal tundub nagu oleks jõusaal seltskondliku ajaveetmise paik. OK, saan aru - sõbrantsid, selle asemel et kohvikus mõttetult aega veeta lobisemisega, suunduvad jalutuslindile.. aga kui jõusaal muutub paaritusmängude tallermaaks, on küll pisut imelik, vähemalt kõrvaltvaaataja jaoks. alles paar korda tagasi nägin kuidas üks tsikk oma õllemusklis sellile otseses mõttes kaela hüppas. täna jälgisin, kuidas üks suht vähetreenitud tibi oma kutile konkreetselt veekandja oli... ise mittemidagi tehes oma boyfriendi ühe kangi juurest teise juurde saatis.

AquaAerobics
on tund, kus tehakse erinevaid harjutustekombinatsioone ja kasutatakse mitmesuguseid abivahendeid.
vesiaeroobikaid on aga mitmeid sorte. on aeglasemaid, on rasedele, on süvavee omi. võin vast öelda, et olen igasugustes vesiaeroobika trennides käinud. vesiaeroobika tunni (rohkem kui nt LesMills - programmi tundide) pinge ja meeldivuse paneb paika treener ja muusika (mille valib loomulikult treener). on olemas treenerid, kes kilkavad röömust, et nende ees on inimesed, kes tahavad nendega koos mängida/treenida. teised, kes võtavad seda kui tõsist kisakoori-tööd, nad hüplevad, karglevad ees küll, kuid pisut väiksema amplituudiga, ise kisades rütmi ja kirjeldades järgmist liigutust. noh, veel on igasugu treenereid. ja on olemas igasugu muusikaid. kummalisim, mille saatel aeroobikat teha, tundub olevat klassikaline muusika. aga on ka seda tehtud (aqua-pilatese eelkäija, suvisel ajal). tänane muusikavalik polnud vähem kummaline - operetipopurii. vesiaeroobika on huvitav. vees tundsin ja mõtlesin et mis see siis ka ära ei ole - tundub, et paar tundi bodipumpi on mulle rohkem jõudu andnud - suudan rohkem, jaksan kõvemini. aga kui maa külgetõmbejõud veest väljudes jälle normaliseerus, olid väsimus lihastes tunda küll.
mis mind vesiaeroobika juures veetleb - vesi annab liikumisele teatud elegansi. ja see kui palju sa viilid või kui vähe sa treeneri käsklusest aru saad, ei paista kõrvaltreenijale ära.

kaalunumbrist ma täna ei räägi. see on liiga suur.
äkki on süüdi õhtutine pomelo???

pilt siit->

body-fit

ma olen pikalt mõelnud, et tegelikult võiks igast trennist mõnda pajatada.
täna käisin teist korda sellises trennis nagu body-fit. Gea oli nii armas ja tiris mu sellesse trenni, ega ma ilma temata poleks sellesse jõudnud. ma olen pisut peljanud seda trenniliiki - selline kisakoori-tibide trenn tundus olevat. tundub tegelikult siiamaani. eriti see soojenduse-osa alguses. treener hüpleb entusiastlikult ees ja teised püüavad järele aimata. mõned paremini, mõned kehvemini. mõni, nagu mina, väga kehvasti. tantsusammud, edasi-tagasi, sammumised, tatsumised, kätetöö ja väikesed hüpped. kõiksugu keerulistes (minu jaoks) kombinatsioonides.
põhimõtteliselt on trenn vahva - alul saab sammumisega parajalt higiseks, pärast veidi jõunumbreid peale ja lõpetuseks venitused. täna oli palju rohkem trennilisi kui eelmisel korral. ja ma nägin mõnda veelgi rohmakamat trennilist kui ma ise. just kohmakus on see, mis mind sellest ja teistestki tantsutrennidest eemale on hoidnud. ma tunnen end kui puunukk iga kord, kui keegi mingit sujuvamat liigutust teeb. hoidku veel et rütmilist ja kiiret. mingi aimduse saab siit->
nojah, eks peangi rohkem aeroobset tegema, muidu on lihas varsti see, mis rasvamao asemel üle värvli veereb ;) . nii ma vähemalt tunnen iga kord kui kaalule astun - juba kuu aega seisak!
aga et kõik ikka ilusasti annaalidesse kirjendada, siis täna oli see päev, kus ma ilusa küljeseeria sootituse eest treenerilt kiita sain! harjutus iseenesest oli siis külitsi lesides - üks käsi pea all, teine rinna ees, jalad 90kraadise nurkadega põlvedest kronksus. siis tõstad ülemise jala rusika jagu teisest kõrgemale ja seejärel hakkad alumist maast kangutama teise juurde. siis käis treeneri iga juures parandas asendeid ja kiitis väheseid. lõppeks väsis ülemine ära, ei muud. aga eks pilates oli selles osas mu eelis teiste ees..
foto autor Retha Scholtz

argijutud

*
täna jõudsin trenni tund aega liiga vara. esimest korda aasta jooksul olin kellaajad segamini ajanud. piletimasin teatas - trennipileteid hakkame väljastama 120minutit enne treeningu algust! mhh...!! aga ega's siis muud kui jõusaali - igal atribuudile poole rohkem aega ja ka poole rohtem energiat! jee!
aga ega's kaal sellest ei hooli.. vaat et näitab suuremaidki numbreid.. - tänane jälle 84,1 peal!! urr, ma ütlen, nüüdsest hakkan möödulinti piinama... see vähemalt venib natuke.. nii cm jagu kuus ehk? ;)

*
ma liitun talvetüdinute klubiga. absoluutselt! villand see lumi, ei näe ma enma romantikat valges vaibas. ei näe ma enam seda süütut malbust! krt... ja EMHI teab, et külma jagub vähemalt veebruari lõpuni. oeh. pilt on ka eelmisest aastast - nii tüdind olen talvest, et lumes/jääs enam midagi piltimisväärset ei näe!

*
ükspäev (päev peale viimast päikesepaistet) sidusin poja endale kõhule ja astusin linna poole. ilm oli hirmkole - lund kallas alla temperatuur oli miinus palju ja tuulgi oli rohkem kui paras - tagasiteel ei saanud kohati silmigi lahti..
üks kallis sõps oli tellinud ühe raamatu ja lisaks olin näinud hommikuTVst huvitavat intervjuud hr R.Rebasega, kes kiitis hr E.Soosaare raamatut Nuripidine aastasada. kiitis nõnda ilusti, et võtsin poja endale kõhule siduda ja raamatupoodi sammuda.
viru keskuse RR poekeses teatati minu teise raamatusoovi peale - ei ole enam. täna läksid kolm viimast.. valgustasin siis poemüüjat, et hea reklaam tehtud teosele.. müüjatar oli abivalmis ja seletas, et Pärnu mnt poekeses on isendit üks ühik, Roccas neli... ohkasin, tõmbasin hõlmad koomale ja vudisime kahekesi läbi tuisu mõnedsajad meetrid. selleski poekeses kehutas müüjatar õlgu ja nentis kurvalt - ei ole enam.. ohkasin kuuldavalt ja rääkisin, et teine müüja just siia mind juhatas.. seepeale müüjatar nõustus, et on jah üks eksemplar, aga see on selle daami käes - osutas kõrvalseisjale. daam aga, polnud veel raamatut ära ostnud, vaatas mind pikalt pikalt pealaest jalatallani, mõtles hetke, küsis, et kas ma tõesti tahan seda raamatut osta - minu sootusrikka jah-sõnapeale pani raamatu letile sõnadega - hea küll, minul on kergem apollosse minna...
armas selline. ei ole head inimesed ilmast otsa saanud. ei ole.
aa ja raamat on tõest hää. (mahti olen leidnud lausa poolepeale jõuda teosega) mulle on vist vanade meeste targutused meeldima hakanud. vonnegut oli eelmine selline..

99,8

nägin paar päeva tagasi sellist kaalunumbrit.
piidlesin tädi, kes sellise numbri kaalult välja võttis ja jäin mõttesse - esmapilgul paistis ta "samas möötus kui mina" - sama pikk ja minu tunde järgi ka sama jäme. ok, käsivarred lotendasid pisut ja kui teise pilgu heitsin, siis ka vats tundus veidi suurem kui minul hetkel.
huvitav, kui ma tundun endale 17 kilo raskemana, kas ma siis paistan ka niipalju raskemana?
tundub, et ei paista, sest olen viimastel päevadel niimõnegi komplimendi noppinud. enesetunnetuse asi on vist peas kinni. peaks ajuopile minema ;)

ohh ja see kaal ei tee ka minuga mitte koostööd - KAKS nädalat juba mitte sadat grammigi allapoole! eks peab vist tõesti möödulindiga sõbraks hakkama - siis oleks vähemalt näha, kas tõesti pole mu pingutustest tühjagi kasu või on see puha lihasmass, mida praegu toodan...

jõulukilo hala

täna ostsin turult kardulaid. ikka sealtsamast, eesti keelt kõneleva mehe käest, kust alati. vanamees oli täna eriti jutukas. kõigepealt uuris, kas ma suuri kartuleid tahan, või sobiks kui kõik oleks ühte möötu.. tellisin keskmiseid.. siis rääkis, kuidas tema tuttav oli ostnud Rimist kolmekrooniseid kartuleid (tema müüb poole kalimalt) ja visand pärast kodus pooled minema - mädanik sees - kokkuvõttes hind ikka sama. lõpetuseks soovis mulle head isu, aga ärge liiga paju ka sööge - tegevat paksuks!!
tatsasin kodu poole ja mõtlesin trennile - peanminema, peanminema, muidu muutun samapaksuks tagasi :S - ja väida siis veel, et ümbritsevate arvamus ei loe..
niisiis, suurem söömapidu on möödas. ja terve kilo juures nigu naksti:( supidieedile, ma ütlen! - supidieedie! kuigi kallid aastavahetusekülad tõid isetehtud vorstid njamma... ehk mehed söövad supi kõrvale..
trennis sai täna käidud jah, aga lusti eriti ei olnud - võhma nagu polekski, jaksust rääkimata.. parim osa - saun, ka eriti ei meelitanud.
kõige rohkem nautisin tänasest õhtust ehk hoopis liiklust lumepealinnas - laupäevase liiklushõreduse juures oli see suisa nauditav. lumevallid on paari päevaga kõrgunud inimesekõrgusteks - kuressaare majadekõrgusteni on veel veidi aega, aga õige veidi.. teed on kitsamaks muutunud. paljudes kohtades on üks sõidurada suisa kadunud. nii et liiklemine nõudis teatavat loomingulisust koostöös ettevaatlikkusega -võluv:)

84

on see number, millega jõulu-õgimisele vastu läen. näis palju sellest kaunist numbrist järgi jääb nädala lõpuks:) kaal näitas küll vahepeal lausa 83, kuid see tundus olevat kaalu vastutulek minu soovmõtetele - rohkem kui korra ma seda numbrit näinud ei ole...

täna võtsin end kätte ja regasin ujumiskursustele. see käib nõnda lollil ajal - kell 17.00. no ja kuna kaasal on puhkus, siis võisin täna endale lubada üks tund ujumist - ehk õpin lisaks konnale-koerale ka mõne inimlikuma ujmiststiili. või saan vähemalt aru, mis on huvitavat vette hingamses..
valmistusin ette - ostlesin prillidki valmis ning ronisin pisut varem kohale, et masinate peal eelnevalt pisut sooja teha. kuid garderoobis trenniriideid kotist välja lapates selgus aga kurb tõsiasi - ujujat minust niipea ei saa - trikoota ei võeta mind basseini vastu..

eile ostlesin endale paar trenni-särki ja tundsin end selle juures vägagi hästi! nimelt juhtus esimest korda üle pika-pika aja, et ma lähen NORMAALSETE inimeste poodi, valin välja NORMAALSE lõikega ja meelepärasest materjalist riideeseme, võtan allaheitlikult suurima numbri, mis valikus on (konkreetsel juhul XL) ja see on mulle SUUR!!! ma ei suutnud imet uskuda - XL ja mulle suur! L passis juba palju paremini:) - selliste hetkede nimel võib paar-kolm korda nädalas end higiseks ajada küll:D

trennist, ausalt

84 on käes. loodetavasti ikka selleks et jääda. võtsin kokku lugeda - septembrist (kui mulle isiklik jõusaalikava koostati) alates olen grupitrennides käinud 14 korda. (vrdluseks juulikuu, kui ühes kuus sai käidud 13 erinevas trennis). vabanduseks on muidugi see, et enamus trenniaegu mulle nüüd enam ei sobi. ja minu porinale, et pandagu õhtuti trenne juurde loomulikult ei reageerita, öeldakse - aga minge siis teise trenni (valikut ju on, aga mulle miski bodybalants lihtsalt ei isut - hämmastavalt rohkem käib liigestele kui pilates) ja nii ma siis jalutangi paaril-kolmel õhtul nädalas (mõnikord enne "päris" trenni) jõumasinate vahel. isikliku kava järgi. kokku 3 kuu jooksul ca 30 jõusaali-tundi ja mainitud 14 rühmatrenni... mis teeb 72,5 eeku trennikorrast.
mõned raskused olen juba suuremaks tõstnud. 10 minutit sõudmist soojendusena tundub ikka mega-igav alati.. ja venitused kipuvad ära unuma.. siis saab neid järele tehtud basseinis või saunalaval.

kusagil peaks tehtama trennitaja välimäärajat. paneks paar sellist tüpaaži kirja -
esteks noortegrupid v -paarid. nad jalutavad läbi kõik jõusaalimasinad laialt kommenteerides ja vägagi kergeid raskusi kasutades. "parim" kommentaar mida olen kuulnud - njaah, esimesel korral peabki kõik masinad läbi käima, siis saad teada, mis meeldib ja tead seda edaspidi kasutada.
tibi - seletab laialt telefoniga - näiteks - kle tead, nii igav oli kodus,mis ma seal ikka passin, tulin korra kluppi... endal sihuke figuura, et kohe näha, et kooli asemel rohkesti klubis passib... tekib tahtmine käratada - tibi, mine loe mõni raamat, mis rassid siin...
androgüünne häbelik - see naine(?) varjab end kõigi eest kogu aeg. jõusaalis on häbelik ja teda polegi eriti näha. riietub kiiresti, ja varjub osavalt räti taha, sel ajal kui minusugused pekikogud ei viitsi enda varjamisega vaeva näha ja kreemitavad end tsellu-ja muud sorti imekreemidega... siis androgüünid libistavad kiirelt pesu selga, üleriided veelgi kiiremini. teinekord jääb peagi kuivatamata, kui läinud nad ongi..
noh ja minusugused paksukesed - meid aga peab keegi teine kommenteerima, sest ise end ju nii hästi kõrvalt ei näe:D:D

nädal enne adventi

see nädal oli kiire-kiire kogu aeg. tundub, et terve aasta tegemised kipuvad aasta lõppu koonduma. et aga endal hea mäletada oleks, siis tuleb kirja panna -
Harald on juba asju haarama hakanud. sellised juhuslikud haarded - aga nii see ju algabki. esimeseks siis mängumati kõrvu enda pea alt. need mis mõnusalt krõbisevad. kui talle miskit kätte anda (nt pehme Z-täht), siis vehib ta sellega "võidukalt", muhiseb omaette ja siis, kui meelest läeb kinni hoida (loe-midagi/kedagi huvitavat silme alla jääb) siis lastakse kann kukkuda.
Eve-Ly haarab ümbritsevat juba täiel teadmisel ja kättesattunud esemed leiavad kiirelt tee suhu. kui tibud lähestikku panna, siis tuleb hoolega valvet pidada, et vanem nooremale liiga ei teeks.
ma ikka imetlen nende vanusevahet - pelgalt kolm kuud, ja juba nii palju rohkem arenenud. jah. aasta pärast loevad need kolm kuud vähem. kahe aasta pärast palju vähem ja nelja aasta pärast pole enam üldse vahet.

olgu siis argine nädal kokku võetud:

möödund laupäev - tehispäike
sellest on juba kaheksa päeva möödas, kui ma oma teistkordset 10kilo kukkumist (ikka sellesama 10ne mida ma juba jupimat aega kiitlen) sai tähistatud solaariumis. iseenda õigustamiseks - nii põrgulikult pimedad ilmad, et päikest pea üldse ei ole. olgu siis nahalgi hea ja saagu ta või petukaupa. nii ehk nii vahemere äärde me niipea ei saa.. 5minutit soojust ja nahal õrn jume - võib kiirele nädalale vastu minna küll.

esmaspäev - kleidiproov
kui ma eelmise nädala reedel esimest korda üle oi-kui-mitme sajandi rätsepa üles otsisin, siis ei julenud ma arvatagi, kui hea see kleit (mis sai seotet' poja põhikooli lõpuaktuseks) minu seljas näha võib. rätsep lasi kleidi selga panna. õgvendas ühe külje pealt 3cm ja teise külje pealt 3cm ning seljapealtki veidike... ja nii ma siis esmaspäeval tulemust nägingi - numsi. ma võin varsti mississi võistlustele minna:P ja kaugel see modelli-karjäärgi enam.. eksole ;)

teisipäev - juuksur
nagu ikka võhivõõraga, läeb teinekord sõnast-teiset oma elu lahkamiseni.. no päris sügavate pihtimusteni ma nende kahe tunniga ei jõudnud, aga selle poetasin küll ära, et lapselaps saab peagi poole aastaseks... juuksuril pidid käärid maha kukkuma.. teie?! teie pole ju ometi nii vana! teil on nii röösa jumega näonahk ja juuksedki on nii rikkumata!
jaa... kiitsin mina, ja teie käe all saan ma vaid veelgi nooremaks saada:D noh ja kuna ma hommikul olin endale läbi peegli sügavalt silma vaadanud, siis otsisin üles ka kosmeetiku - teeks esimest korda elus ka kulmudele säru... jahh, leidis too, - kas soovite pigem kitsamaid või pigem paksemaid - kui palju võtta võin. ja nii, nagu blondist võhikule kohane võtsin öelda - tehke ikka nii, et ilus oleks:) (ma tean, minu piiritu usaldus inimeste professionaalsuse kohta ükspäev mind valusalt tabab. aga sinnamaale on ehk veel veidi aega) pelgalt pool tundi hiljem vaatas mulle peeglist vastu võõraks jäänud kaunitar.

neljapäev - üks me elu tähtsamaid päevi
käisime Suure ja Targa Otsustaja juures. kaugel, mõne maa ja mäe taga. protsess ise pidi kestma 10-15 minutit, olin pärinud, et kas ma peaosalise enda võin kaasa võtta, või peaks lapsehoidja hankima. üks tähtis isik arvas, et mõni Suur Tark Otsustaja saadab lapsega saalist välja kui pisike häält peaks tegema. teised, kel sama tee läbitud kiitsid - see võtab vähe aega, enamusel oli laps kaasas olnud ja maganud Suure Sündmuse maha... vmt..
meie tibu otsustas aga Suurest Sündmusest täiega osa võta. kuna teekond oli olnud pikk ja kurnav, ning hällis manustatud söögist oli möödas piisavalt kaua aega, siis leidis peaosaline, et tal tuleb sõna võtta. mitte väga valjult, aga piisavalt, et mind püsti, teda kiigutavas asendis hoida. ja nii ma siis seisin, olles eelnevalt küsinud alandlikult ja saanud loa selleks Targa Otsustaja paremalt käelt.
kui ma hiljem rääkisin teistega, kel sama tee läbitud, enda kogemusest, siis olid nad kõik imestunud - meile oli sattunud Suur Tark Otsustaja, kes asja hingega võttis. oli eelnevalt Oluliste Paberitega süvitsi tutvunud ja lausa allajooninud mõningatele nõrkadele punktidele neis. nii et peale paarikümneminutilist peaaegu et vabas vormis vestlust teatati meile, et me oleme kinnitatud. Tähtsaima paberi järgi tuleb meil sel kuul siiski veel üks pikk sõit ette võtta.

laupäev - oluline on jäädvustada
juba märgitud piiritu usaldus professionaalide suhtes ajas mind seekord fotostuudiosse. võtsin kaasa kogu oma pere (kokku 6(kuus) nägu), lasin endale teha professionaalse sõjamaalingu ja kahetunnise seansi lõpuks olime kõik naeratamisest rohkem või vähem kurnatud. pisemad muidugi magasid juba pool tunnikest enne lõpetamist õiglase und.
tulemusi lubati näha alles järgmise nädala keskpaigas, nii et seni kestku praadimine -kas see investeering tasus end ära või tuleb fotod hiljem sahtlipõhja peita.

pühapäev - puhkamise päev
nii ongi käes seitsmes päev - puhkamise päev. hoolimata hommikupooliku trennist ja suhteliselt pikast saunalebost lõunapaiku, kuid vb just tänu sellele olen ma kohutavalt kurnatud enesetudmusega. peaksin ajama veel mingeid asju. tegema miskit kuulutust, orgunnima miskit pidukest. aga teate - ma ei viitsi. ehk homme algav nädal on energiatandvam kui eelmine...

sportlik vanaema

ikka hää on trennis käia. täna sai kolm tundi klubis rassitud! esmaspäeval oli eelmine kord, siis sain lausa personaalse rassimiskava! lisaks toitumiskavale. ja justkui piisaks lihtsalt kavade olemasolust, on kaalunumber ilusti püsinud 87-peal, juba terve nädal!:) aga võimalik, et trenni-kaal on minu mõttemaailmaga sõbraks saanud ja näitab mulle soovnumbreid? ;)

täna olid mõned "esimesed" - esimene kord vanavanemakohustused arstileminekuks isa peale veeretada - aegade klapitamine ja lapsega trallitamine oli päris muhe - kell 13 kooli ette - tibu vankris, kell 13.30 arsti vastuvõtt kesklinnas, kell 14.00 taas kooli ette, laps ajalootundi ja lapselaps vankris kaasa ja kodupoole. pisut hiljem oli tibu Eve-Ly'l veel üks esimene - esimene lõunasöök vanaema-isaga väljas:) tips pidas supiköögis üllatavalt hästi vastu. ja nagu ikka minuga väljas olles, astuvad kõiksugumised inimesed lastele ligi. seekord ronis miski soome mammi ligi jutt ajama, ikka et pieni tütto ja kui vana on... oleks kindlasti rohkemgi lobisenud, aga minu soome pole just kiita..
järgmisel nädalal peaksime saama ka ka esimese trenni... võimalik, et liiga vara, aga ma ei suuda ära öelda Arcticu pakutavast trennist 2-3kuu vanustele lastele.
kakast ja mähkmetest täna ei räägikski... las selle üle väitlevad teised armsad inimesed->

poole peal!

tundub, et mu algne eesmärk polegi nii võimatu... täna - tiba rohkem kui kahe kuuga - alistus 5 kilo. kui võtta jaanikiloke ka juurde, siis kuuga kolm kilo maha... pole paha:D
seda muidugi ka vast seetõttu, et viimasel ajal olen sigalihast eemale hoidnud ja rohkem kana/kala muginud. vb peaks suppidele ka rohkem mõtlema - ehk saab veel mõned kilod ühe jutiga...
kui aga ümbermõõtu vahti, siis alla võtta on kuhjaga - lausa paar kümnekat algkaalust. kui mitte kolm... nii et meelekindlust mulle...
pilt siit->

veel üks kuu olen tubli olnud

sai pisut treenitud.
vaid 12 rühmatrenni ja lisaks vist paar korda ka niisama "uimamist". veek olen enne grupiviisilist treeningut ikka püüdnud astumislaua ja ratta pealt läbi käia - et täie eest klubiskäik oleks. nii et trennikord 54 eeku...
aga mis ei taha langeda, on kaal... - vahepeal jaanid, ja nüüd maasikahooaeg!! no kus ma siis saan päeva mööda saata ilma kilo maasikateta? ja kui lihtsalt maasikad muutuvad tüütuks tuleb ju koore ja suhkruga segada!
täna siis võib öelda, et kuu saavutuseks jäi edasi-tagasi kõikumiste kiuste vaid 1 kilo miinust.
marss trenni ja dieedile! 90,8

jaanikilode ving

eile sain üle "saja aasta" (tegel't kolm päeva) kluppi. oi-kui-kole. liikuda oli raske ja üle POOLE KILO oli jaanide jooma-söömaga tagasi tulnud. kurb lausa - selleks kulub ju jälle terve nädal aega ülepäevast rassimist! 91,8
ei teagi, millel jälle saab nii regulaarselt kui kui meeldima on hakanud, trennis käia - lisaks jaani-vahele on trennikavas sellised augud, et mina ei oskagi enam treeninguid valida nende mõnede seast mis alles jäänud; niisama seadmete-saalis vändata on ikka nüri mis nüri; ja jooksuvormis ma ka veel pole:( täiesti asja eest pakutakse paariks suvekuuks poole väiksemat kuutasu... eks paistab - täna ei jõudnud - töö tahtis tegemist ja lemmikpsühhiaater väisamist,- homme vist ka ei jõua - wWw tahab kordamist (ja wägisi tundub, et koos wihmaga) ülehomme ka päev... loodetavasti.. aga nii need grammid ju ei kahane!

paar märki

mis tänasest maha jäid - alistus 3kg, - st kuu ja pire peale pidevat trenni. esimesel kuul osalesin 14. rühmatreeningul ja lisaks vist 3-4 korda, kus sai käidud niisama "luusimas" - kardioseadmed + bassein + saun. mis teeb 42.- trenni kohta. pole paha:D
vahepeal mulle tundus, et miinus 2kg jääbki mu laeks - miskipärast ei tahtnud ega tahtnud kaalunumber alaneda. hoolimata ülepäevasest trennist. eks tänasele numbrile aitas kaasa ka kiire päev - polnud mahti rammusat lõunat kokata, ega ka mitte väljas süüa... nii et realist olles, kardan, et homseks on pool viimasest kilost kolinal tagasi...

teise märgi üleolen ma ehk uhkemgi. peale 1,5h liigutamist (alul pilates, pärast lint ja ratas), olin nii rammestunud, et esimest korda suutsin end basseinis nii lõdvaks lasta, et lesisin selili ilma krampliku tõmblemiseta! ja julgeksin väita, et pool bassu-pikkust lausa ujusin. selili! esimese hooga ei osanud küll kätega midagi ette võtta, aga küll tuleb seegi:D
kes ütles, et vana koera sitsima ei õpeta?! tänane andis mulle veendumuse, et minu venekirve kere suudab selili ujumise selgeks saada. sealt edasi on juba vormistamise küsimus;)
nii et - väsinud, aga õnnelik.

*

jajah, olen küll tubli.
minu viimane säärane füüsiline aktiivsus jäi keska-päevile. siis kui sai kord nädalas regulaarselt keki-tundides käidud. ikka selleks, et positiivne hinne tunnistusele saada.
praeguseks siis juba üle 20 päeva üle-elu-korrektsuselt trennis käidud. täna ei tahtnud trenni-kaal mind jutule võtta, kuid pühapäeval näitas ta kõigest -2 võrrelduna algseisuga. muidugi - pulmas söödud vahukooretort ja õhtul joodud õlle ning terve nädala luuserdamine (vaid kolmel päeval nädalast trenn) andsid oma panuse. nii et tuleb aga juurikaid järada ja rohkem ennast liigutada - otsustasin.
ja nii siis liikusin eile jalgsi töökohtumisele ja tagasi - kokku 1h pidevat kulgemist. - töö sai tehtud ja 4km käidud. lisandusid veel mõned tuhanded ja 13ooo saigi käidud.
et sel nädalal "trenniristikesi" rohkem tuleks, sai regatud hommikusele aquaboxile. kohale jõudsin, nagu tihti juhtub - pisut liiga vara. libistasin siis oma hülgerümba vette ja tegin mõne koeratõmbed või noh, need mis peaks inimesi lisaks vee peal hoidmisele ka edasi liigutama. ja järgmise viie minutiga saingi bassu teise otsa ja tagasi.
tänasel trennil proovisin kollaseid rõngaid, mis ümber pahkluu käivad. ma pole neid enne proovinud ja uskusin neid olevat pigem takistavat treeninguid - nagu edasijõudnutele või nii. nojah. tegelikult läks mul tubli pool tundi treeningust, et enda koordinatsioon paika saada. siis aga tuli harjutus, mis näitas, et kollaseid võrusid kandes võib mu lemmiktunni - süvaveeaeroobika - efekti:)
*
küünenahad hakkasid täna narmendama... päris valusalt. kas tõesti klooriveest?! peab vist rohkem naturaalsetele/neutraliseerivatele kreemidele mõtlema.

trennisõltuvus

seekordne (12 päeva) trennivaimustus polegi veel üle läinud! viimase nädala jooksul, tänu sõber R-le - kellele sai tehtud nädalane priipääse, sain spordikluppi lausa kuuel korral seitsmel päeval!
sai siin juba naerdud, et on tekkimas teatud sorti trennisõltuvus... sest päeval, mil arcticusse ei jõudnud hakkasid käed sügelema...
ise olen muidugi realist ja kaldun arvama, et kui ma olen kõik lubatud kolm sõpra üles leidnud ja ära kasutanud, siis langeb trennisagedus korrale nädalas... kuigi - lootus koolvat viimasena...

eile hilisel-hilisõhtul juhtusin nägema dieeditõpraid. et kuidas 120 kilosest naisest sai 105 kilone. lõpus oli repliik - ja ta kahandas oma kleidinumbrit kuue numbri võrra - 48 sai 42! mul vajus otses mõttes suu ammuli. inglismaa ühikutes see ei olnud - need numbrid olid subtiitrites ja doktorid rääkisid miskit hoopis kohalikes numbrites, mis kõrvust libisesid... millistes ühikutes mahub 105 kilo number 42 kleiti?! minu, ikka veel kahekohalise kiloraažiga, kere nõuab ammu 46-48 numbrit riideid.

isiklikest saavutustest - nende 12 päevaga olen suutnud alla tirida oma isiklikku kaalunumbrit 1,8 ühiku võrra. esialgne eesmärk - ümmargune -10kg on veel mägede taga.
ehk - vaja on 10 nädalat ehk 2,5-3 kuud vähemalt ülepäevast trenni ja pidevat jälgimist, mida suhu toppida. näis, kas mu seekordne enesepiiramine ja -piitsutamine on sama edukas kui paari aasta tagune sõda nikotiinisõltuvusega...

1 aprill ja 12 tuhat sammu

selleaastased aprillinaljad läksid mul kõik vett vedama… ma olin veel nii hästi valmistunud. mõlema vimka puhul sain pool tunnikest enne veel mõtelda ja omaette kihistada – et kui lahe oleks, kui subjekt selle ikka ilusti omaks võtaks.
aga ei, võta näpust – kallis töökaaslane ei suutnud hetkekski uskuda, et ma nii jörmiks olen jäänud, et talle “kirjastusenädalateks” üle 40lehekülje käsikirja sissetrükkimise jätan… (selmet ise paari tunni jooksul sisse skaneerida). et mina ei olevat selline… muh…
ja kallis kaasa teatas ka minu reipa hääle peale, et aprillireisi ostsid või? (tahtsin talle just pikalt seletama hakata, et kui palju Itaalias ikka soojem on kui Eestis…) tegelikult on mul ju hää meel, et mu lähedased mind nii hästi tunnevad:)

selle eest jäin ise täna suisa kolm korda pika ninaga. Esimest korda, kui kaasa näitas olematuid kurgi (jõhker, mul fotokas alles kotis oli!). teine kord helistas kallis teismeline just sellel momendil, kui ma taskuid tuustides oma uut lemmiklelu – sammulugejat otsisin, ja teatas, et kurb asi on juhtunud. kohutav. kassid just mängisid ilusasti, siis keerasin natukeseks selja, et õppida ja siis kukkus akvaarium maha. kildudeks… minu ütlemise peale “nalja teed või?” suutis ta surmtõsiseks jääda ja seletada, et kalad püüdis ta juba kolmeliitrisesse purki…  muidugi sattusin ma paanikasse ja selle asemel et elektri kohta küsida, kamandasin teda seitsetkümmet liitrit vett koristama…
kolmanda nalja tegi mulle just eelnimetet “lemmiklelu”. hakkasin teist otsima ja pole enam! terve rand on läbi käidud – kõik vee ääres peesitavad luiged üles pilditud ja siis on äkki pisike punane jubin kadunud!! ei ole vöö peal, ei ole taskus! ja ometi sai just enne randa minekut vaadatud, ja 4000 oli ees… olin valmis juba TERVE ranna läbi kammima ja sinna ma end teele asutasingi, kui tuli mulle mu kallis leluke vastu. just sealsamas kohas, kus viimati kükkisin…

uppuv part

või vääga kohmakas hüljes... nii tunnen ma end nädalas 90 minutit.
juba teist kuud käime vesiaeroobikas! hommikuti!! kaks korda nädalas!!! ikka nii et ärkan (mina!!!) varakult (kell 7.30!!!) üles ja kell 8.45 on kogunemine Nõmme ujula ukse all. et 45 minutit lobistada oma pekke kontrollitud rütmis ja seejärel mõned kümned minutid premeerida endi kehasid mullivanni, aurusauna ja/või leilisaunaga.
algas see ühel kummalisel kolmapäevaõhtul, kui ma metsatagusele ette panin, et võiks minna aeroobsesse treeningusse. homme. sest mis on parem päev kui "homme". tema aga võttis naist sõnast ja nii me endid järgmisel hommikul kloorises veest leidsimegi.
Täna oli see suurpäev, kui ma ujusin. esimest korda. treeneri käsu. peale veerand ujulapikkust. koera.
mõnikord tundub mulle, et maailm on justkui minu järgi seatud - selle kahe kuu jooksul pole enne sellist käsklust antud. just, et "ujuge". ja alles eelmisel nädalal leidsin ma lõpuks selle enesekindluse, et paar tublit tõuget teha veepinnal, ilma põhjast hoogu andmata. tõesõna - kui mina võin ujuma õppida, siis võib millise iganes vana peni ka sitsima õpetada.
et miks ma siis varem pole osanud? sest keegi, mitte keegi, pole mulle öelnud ega muul moel seletanud, et vees tuleb end tunda VABALT ja lasta veel end kanda, mitte püüda iga hinna eest vee peal püsida. kogemus, et vee pinnal püsimiseks ei peagi kõike kontrolli all hoida püüdes kontrollimatult jalgu ja käsi igas ilmakaares siputama, tuli alles peale kuu-ajalist perioodilist kaelani vees ligunemist.
muidugi suuna ja liikumisega tuleb veel vaeva näha. täna näiteks oli üks harjutus, kus pidi jalgu liigutades ja "makaronil" aerutades edasi liikuma. mina liikusin tagurpidi. järjekindlalt. veel sain täna teada, et jalgu tuleb külili vees lesides liigutada "nagu loobiks kingi jalast" ja tõesõna - ma hakkasin liuglema kästud suunas! ja peaaegu samakiiresti kui kõik teised trennikaaslased.
tulemustest ... kodune kaal tundub näitavat aiateibaid - ei saa ju olla, et KAKS KUUD tehakse kaks korda nädalas aktiivset liikumist ja kaal seisab paigal! ujula-kaalu peale pole viimasel ajal sattunud... vist õnneks... las kesta seniks trenni-võlu ja illusioon ;)

nädalavahetus

ehk dieeditamise kuulsusetu lõpp.
laupäeval olin üksi kodus. ja sain möödutundetult suppi larpida. mis sa hing ikka teed - kahe nädala tööalased tegemised vaja ära teha. kell liikus kiiresti ja vaba päeva poleks nagu olnudki. kapsasupp sobis sellesse päeva nagu valatud;)

pühapäeval sõin enne kodust väljumist veel viimase supiportsu ja panin põidlad pihku - et jõuaks enne kõhu tühjaks minemist veel kodu... aga ei kussa. metsas oli nii ilus ja jalutuskäik venis (tänu fotokale) pikaks-pikaks, et koduni välja ei vedanud. ja mitte ainult mina, eks kalli kaasa kõht tegi ka hääli... niisiis otsustasime õhtusöögi kasuks Laitse lossis. loss on võrratu - ngu alati, teenindus ka. või noh, vähemalt oli teenindaja entukas ja püüdlik. küsisin menüüd ja soolaseid hindu vaadeldes - kas teil midagi kerget ka on, riisi või juurviljapada või...
tüdruk pakkus seepeale jahimehe vorstikesi muna ja peekoniga... ok, need olid kõige kergemad rahakotile, aga dieedi lõpetuseks leidsin parema olevat lõhe keedukardulaga.

kokkuvõtvalt - 7päeva supitamisega sain alla vaid 2,5 kilo - poole vähem kui lootsin. nii et jah, dieeditamises olen pettunud. vähemalt sellises radikaalses dieedis. õnneks valisin ajaks kuumavõitu suvepäevad, nii et eriti raske supitamine ei olnudki.
tundus, et esimestel päevadel kukkus alla miski 1,5-2 kilo ja siis jäi toppama, viiel järgmisel päeval vaid 0,5-1 kilo (kunid siis selle pärast et liialt tihti kaalusin ja numbrid läksid lõpuks segi). võimalik, et viga oli ka maasikates, mida patuga pooleks nädala jooksul söömata ei saanud jätta (kokku pakun miski kilo jagu), võimalik aga, et "teatud vanuses" enam ei lähe need kilokesed nii kergelt alla (irv, kui hea vabandus)...
kindlasti sain möödunud nädalal suure hunniku kogemust ja uusi mõtteid, nii et ega ma ei kahetse. sain tunda nt seda, et söök pole mitte ainult mõnu-allikas. st et sööma ei pea alati seda, mille järele isu on. ja ma ei räägi kaaviarist ja sisefileest, vaid lihtsalt sellest, et ei pea rasvast seapraadi sööma selleks et lihahimu rahuldada, piisab ka kanarinnast..