kassidest

ehk miks me TV-saatesse ei lähe.
Kassid ootavad veel hääd peremeest. siiamaani pole keegi paljudele abipalvetele ja kuulutustele vaatamata neid pärisomale tahtnud.
Võtsin siis julguse kokku ja helistasin TV3 toimetusse. küsimusega, et millised on nõudmised meile, kui me soovime saates osaleda. olen kuulnud, õigemini õhtulehest lugenud, igasugu õuduslugusid reaality-showdel osalejate poolt. et kuidas korjatakse probleeme üles ja kuidas miksitakse suurest materjalihulgast ikka need värvikamad killud kokku. minu mure oli just selles, et kui palju peab minu perekond selles osalema. ma oleks nõus enda naha turule viimisega, aga pere on mul suhteliselt püha - kui ikka kaasa ütleb, et tema kaamera ette ei roni, siis nii ongi. ja parem on nii H kui E ka kaameratest ja juhtmetest eemale hoida. pealegi, kuidas ma hakkaksin seletama - see on mu poeg, ja see siin on mu pojatütar.. ei, saade peaks ju olema kassidest.
pealegi, ma tean enda lobisemishimu ja avatust. ja kui ma siis üht, teist ja kolmandat juhtun poolkogemata "välja lobisema". ma ju võin endale öelda küll, et ma ei räägi sellest v teisest, aga kui keegi ikka ilusti küsib, siis saab kõik teada ja lisaks veel pool ilmatäit infot - ja pärast seda verbaalset kõhulahtisust TVekraanilt näha - ei, aitähh. kassidest vabanemiseks on ka palju diskreetsemaid meetodeid.
niisiis peale pikka vaagimist helistasin tagasi toimetajalt ja küsisin otse - kas nad on minu tingimustega nõus - et tulevad meile, räägin mina (need kokku on minu jaoks isegi suur kompromiss) ja et perekond on kogu täiega väljas, ära.
ei - kuulsin vastuseks - nii ei lähe! perekonnal on ikka väga tähtis roll selle saate juures. no selge - siis kahjuks jääb ära:S

nii et, meie kassid otsivad endiselt kodu(sid)!!!

kassid otsivad kodu!

kaks arsmsat kiisut otsivad kodu. või mis kiisud nüüd enam. kaks väärikat kassi. nad armastavad väga päikeselaike, puhtust ja lapsi. nad saavad hästi läbi omavahel ja loodetavasti ka teiste koduloomadega. koertega meil kogemus puudub, kuid kassidega on kooselu proovitud. edukalt.
peame leidma Miisule ja Punapeale uue(d) kodu(d), kuna pojaraasul tuvastati kassiallergia. allergoloogi sõnul - "pole väga tugev, kuid parem karta ja ennetada. selles vanuses lastel ei peaks üldse karvade-tolmuallergiat näitama, aga kuna natuke juba tundub olevat, siis soovitan kassidele uue kodu leida".
kassid on mõlemad opereeritud, viimane vaktsiin saadud aastal 2005, mõlemad kiipimata - kuna siiani tegu olnud rangelt ainult toakassidega, siis pole vajalikuks pidanud. Miisu on paar korda elus õue sattunud, aga seda vaid loetud minutiteks, kuni abivägi ta koju tagasi toimetas.
kassidel on kaasavaraks suur ronimispuu (mis on näha, et kasside lemmik olnud - alumine ots vajaks veidi töökat kätt ja mõnda meetrit paela) ja suur kinnine liivakast.
kassidel on Unitedcats süsteemis ka oma kodukas, sealt saate rohkem pilte ja infot näha:
Punapea->
Miisu->
küsimuste ja pakkumiste korral - unekott ät gmail.com

saareskäik

koolivaheajal sai Saaremaad väisatud. sõitsime lahedalt kolmekesi - poja ja kaasaga. isegi vankri otsustasime maha jätta. sõidu ajal oli lahedalt ruumi ja saime muuhulgas ka transat mängida - kuhu söötmistool, kellele lamamistool, kuhu mähkimislaud jne jne.

lastel oli lõbu laialt. Harald näitas oma kuulsat kükktantsu ja köitis kõigi tädilaste tähelepanu lõbusate kiirgumistega. temast tuleb üks seltskonnahing. pilte näeb siit->
vahepeal võtsime kõik lähikonna tited rivvi ja tegime lossi vallidele ringid peale. kohutav, ma ei tohiks enam kunagi kiruda savipätsu ega stromka teid - see, mida ma Kuressaares nägin ületas kõik minu ettekujutlused halbadest teeoludest vankrisõiduks. esimesel päeval, kui olime laenanud noorima õekese ferrari-xlanderit, siis pääsesin sellega nibin-nabin kummulikäimisest, kui üht lompi üritasin ületada. väidetavalt olla nädalapäevad tagasi veelgi hullem olnud, kui maad kattis paks lumi ja sõiduradasid täistas kohati vaid inimese jalge laiuselt kinnitambitud lumi...
*
nägin/kuulsin ja tundsin kevade tulekut. see oli üks hommik kui sidusin poja vööle ja tatsasin õues nii palju kui lume ja lidrivaba maapind lubas - ikka naabriaiani ja siis oma aia lõpuni kus kuts oli raja teinud. koer Pätu (ehk Johny[dzonni]), kes praegusel ajal kuldnokkadega oma söömakaussi jagab, sammus truilt kõrval ja noolis lambanahkset paput. ja siis äkki arvasin, et kuulen luulusid - kured!! sookurgede gluugutamine! kui aga päeval linna poole sõit oli, siis saime kurgi ka ihusilmaga näha - lendasid teised kolmnurkas üle me peade :) hoolimata kõikjal kõrguvaist mustakirjudest lumekuhilatest võis kilgata - kevad käes!!!
*
üks sai selgeks - Haraldi allergiahood ei ole (vähemalt peamiselt) põhjustatud kasutatavast kodukeemiast, pesupulbrist etc. puhastusvahendite alaselt on mu ema ca samapalju nende kasutaja kui minagi. nende päevade jooksul ei pestud ühtki riiet, mis poisi ihu puutus. toidulaud oli meil sama mis linnas - osati isekeedetud, osati juba tuttavaks saanud purgikad. kuid miski muutus - punased laigud läksid nende mõne päeva jooksul heledamaks. ja niipea kui tagasi jõudsime - tagasi eredamaks. nii et pahalaseks võib vist arvata kas praeguseks komandeeringusse saadetud kassid või linnaõhu/linnatolmu.
*
täna sai trennis nentida, et pekk on ikka kergem kui lihas - nädala jagu null trenni ja jätkuvalt möödukalt söömist ning kaalunummer kilo jagu allpool. samas kui eelmistel nädalatel samamööduka söömise ja kolme trennikorraga ei ühtki langust kaalunumbrites. urr.
teisalt sai täna tuulutatud vanemaid riideid (sest kõik tavalised käimad olid reisul mustaks käidud) ja nenditud, et ammu kapinurka tolmuma jäänud nummer 44 kleidike näeb mu seljas jälle päris pandav välja:) jääb vaid kannatamatult oodata, kunas 42 ja sealt edasi 40 nummer riideid ostlema võib minna :D

sünnipäevalilled

Tahaks kirjutada sünnipäevast. et kui tore oli. kui armas oli teid kõiki näha. aga ma enam ei oska. olin vist liialt pehme. palun seepärast pisut vabandust.
aga nuh - lõppeks oli minu viimane sünnipäev emana. ilma "vana"-liiteta. ja peetud emadepäeval. veelkord - tänud kõigi tulpide, gerberate, asaleade ja nartsisside ja rooside eest!
ja tänud vaibatoetusfondi eest! kui viimane ostetud saab, siis presenteerin kindlasti kõigile. uhkusega:)

**
muide, nippe, mida võiksin jagada - kuidas saada lahti pohmelusest.
- mine vesiaeroobikasse!
ja peale vesiaeroobikat läksin ühte spordikluppi. lasksin end liikmeks möllida, et saaks veel rohkem (vesi)aeroobikat... olen mina ikka tubli!
täna siis käisin. ja sain elamuse! treener hüppas ja kargas rahva ees! kiljus ja rõkkas naerda! tal oli lõbus meid treenida. või vähemalt suutis ta selle mulje jätta... - igati tubli!
lisaks sain tänu liikmestaatusele oma personaaltreeneri.. vähemalt nii teda mulle nimetati... (tõsi, tunnid temaga lähevad eritasu alla, vaid esimene pooltund liikmemaksu sees) temalt sain teada et minu rasvaprotsent on 8 ühikut ülearu... et mu kodukaal väga ei valetagi - kui siis poole kilo ringis. et ma olen 3cm lühem kui ma arvasin (appi!!! vanaema-staatuse hirmust olen kokku kuivanud?!?!) ja muude trenni-nippide osas, et kaalulangetamiseks üks tõhusamaid viise on õhtul, peale õhtusööki 40minutit aktiivset käimist... et esimese hooga ei tasu üle pingutada - 2-3 trennikorda nädalas on esialgu piisav -hiljem võib treeningkordi rohkem teha, treeningute pikendamine (50minutilt edasi) on kaugema tuleviku teema... trennivabade päevade õhtutel - kõndima! et pulss treeningute ajal ei tohi tõusta üle 150, ee.. rohkem tarkust vist ei jäänudki meelde;)

sõbrad

kalliaeg

kass

see kass on ikka veel üle!!

tundub, et keegi ei igatse ta järgi. ta on juba kaheksa kuune (sünd 10.sept.07). saanud kõik tarvilikud vaktsineerimissüstid. tal on ära lõigatud tema meheau ja ta pole eladeski õues käinud. kuigi, ma julgen uskuda, et ta saaks seal hakkama. niisiis. ära anda armas, sõbralik ja puhtust armastav vallatusi täis kassipoiss.

unelised

link E-le on siin->

Kassid

ikka veel. ÄRA ANDA KASSIPOJAD!!! täna leidis üks miisu endale pere. sõna otses mõttes tema leidis. pererahvas tuli meile kasse vaatama. eelinfo põhjal oli otsustatud valida kahe punase vahel. kui alul olid ema ja laps eriarvamusel, siis kiisud-miisud otsustasid ise - teine neist leidis lastega kiiresti kontakti. nii et nüüdseks on meil alles veel üks emane ja üks isane - needsamad, kes pildil. mõlemal tehtud esimene kaitsesüstimine.
pesakonna pildialbum siin->
kontakt: lea01@hot.ee

kassid, need kassid!

ehk eilaseid pilte ära viska homse varna.

veelkord - kassid otsivad kodu. sündinud 10 septembril. järgi on neid tükki kolm - mustakirju on emane, punasekirjud on isased. nii et PALUN PALUN!! kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes tahaks kassi!!! palun andke teada!!
e-post võib ka siiasamasse kommentaari jätta.
pesakonnast
pildialbum

Kass

kassidest, jah. eile läks lõppeks oma peremehe juurde ka üks täiskasvanud kassidest. kass, keda hüütakse Kassiks. pildil nautleb ta üle mõne aja kilupäid. eks me hakkame pisut taga igatsema tema leplikku ja inimsõbralikku loomust. loodan, et tal on tema uues(vanas) kodus vähemalt samahea kui meie juures. nii et tänasest on elamises kaks suurt ja kolm pisikest kiisumiisut. väikestest otsivad kodu veel mustapealine ja punasekirjud. jaaa... kuulutusi tuleb üles riputama minna...

killud

rööm
saate aru?! minu lapsel on ajalugu neljaseisus!!! ajalugu!!! üle aastate, pole tal sel veerandil ühtegi kaheseisu. rääkimata mureainest, mis on aastaid puhas kaks ja kindel suvetöö olnud!
ma ei julge hingatagi, igal juhul püüan teda ja tema motivaatorinnat nüüd ja edaspidi rohkem kiita...

mure
see väike kiisupoeg sai täna nina veriseks:S mõistetamatute juhuste tahtel puges tema, üks tema vendadest koos kasuema Miisuga täna trepikotta. ja kukkus. kusagilt ülevalt esimesele mademele. meie märkasime reageerida suure kisa peale, mis koridorist järsku kosutma hakkas. kõik lahmas verd joosta ja kasside kisa oli terve trepikoda täis. miski naabrimuti oli ta mingil põhjusel juba kilekotti!!! pistnud, ei saanud mina suures shokis aru miks ja ei osanud esimese hooga küsida ka. sel ajal kui kallis kaasa tormas vet-arsti manu, rahustasin mina pisikest B-d, kes kurtis, et kiisupoja kukkus moosi sisse... kukkus moosi sisse... poole tunni pärast tulid tohtri juurest targem kaasa ja rahulikum kiisu. arst oli kassi üle vaadanud ja leidnud, et ühtki tõsisemat vigastust ei ole - vaid põrutus ja ninahaav. nüüd, õhtuks kiisu käinud juba potil ja tiirukese esikuski, loodetavasti hakkab hiljemalt homme sööma ka.
kasside kohta - ikka veel otsivad kõik neli miisut omale kodu! lähemal tudeerimisel oleme leidnud, et emane on nii Kratt, kui musta peaga kiisu. teised tunduvad endiselt isased olevat.

kassimamma aruanne

viis väikest kiisupoega
ukse peal reas,
üks plehku läks -
näen nelja veel seal...

Kratt on kodu leidnud. Suured tänud "onu" Google-le, sest vaatamata minu paljudele kuulutustele sattus Krati perenaine lihtsa otsinguga siia kodukale.

eile saime Krati kohta järgmise aruande:

Tere.Kiisu sai kenasti koju.Toad on ka kõik risti-põiki läbiuuritud,veidi hapukoort limpsitud ja nyyd siis puges meie beebi kaissu.Vaatan et ikka yhesugused hoiavad kokku  :)  Mõlemad pisikesed paarikuused tupsud.
Meie üllatuseks oli meie aastane kiisupreili väga uudishimulik ja üritas sõprust luua,aga vot pisike oli turris,ei last ligi.Õhtupoole oli juba suht rahulik.Eks vajavad harjumist mõlemad.Nimeks sai kiisu omale Kratt,kuna ta meenutab väga yhest filmist paharette(olid mingid pisikesed karvased),vaatab oma suurte silmadega nii kavalalt altkulmu otsa nagu plaaniks midagi koguaeg.Väga vahva kiisu on:)

niisiis. neli kiisut otsivad veel kodu. nii et palun, palun, PALUN! kui keegi teab kedagi kes kassi perre soovivad, andke teada!