argikrigin

*
eila öösi olla kuuvarjutus olnud. räägitakse. käisin kuud otsimas. ülalolev pilt tuldloopivast poisist oli parim, mille kätte sain :S

*
korraldatud prügiveost -
eesti riigis on kombeks, et ühes omavalitsusüksuses korraldab jäätmevedu üks firma. et olevat kindlam, et kõrvalehoidjad ikka prügiveolepingu sõlmiksid jne. tean peret, kes oli kuid ilma prügiveolepinguta, ja pidi ikkainimene otsima üles firma ja tahtma lepingut sõlmida jne jne.
aga. elab tegutseb üks ühistu, tahab paigutada esteetilisemaid konteinereid. aga vat ei saa, sest määratud prügifirma N ei paku sellist teenust. firma Y pakub, aga kuna firma N, kes on määratud meile teenust osutama, ei saa neid tühjendada, siis tuleb ühistul ajada meeletuid pabereid ja vb loobuda esteetiliselt ilusast plaanist vähemalt senikaua kuni ei toimu järgmist konkurssi ja kuni ei valita omavalitsuse poolt sellist firmat, kes neid tünne ka tühjendada suudab.
aga siis tuleb teha uus projekt, tuleb kaevata üles asfalt, mis praegu veel panemata jne.


*
täna astusime koduuksest välja ja Harald, olles võlutud töömeeste askeldustest, võttis oma pisikese kopa ja hakkas urgitsema mullas. ikka kopaga mulda ja kopaga mulda. mängis minutit mõni, kuni ligi astus töödejuhataja. edasine vestlus toimus venekeeli -
- lastel on parem siin mitte mängida!
mina ikka uudishimulik - miks?, sest ma ei suutnud uskuda, et sentimeetrise kopakühvliga võiks üks allakahene noormees hullu kahju teha juba tehtud tööle - ei püherdanud ta mullahunnikus vaid naksas tagasihoidlikult üle äärekivi.
- see muld on mürgine - täis turvast ja väetist! - seda ei soovitata koduaedadesse, sellega ei tohi töötada paljakäsi!
aga... uurisin edasi - mida see siis siin teeb!?
- et linnaruumis olla see lubatud...
prrr...
ja peale kõike - malts-põõsas on tagasi... wäkkk!

vaade koduukselt

selline songermaa on meie majaesine olnud juba paar nädalat. varem hullem kui pildil, nüüd pisut parem juba. mis väikesele Haraldile asja juures kõige enam lõbu pakub on loomuliklt kõiksugu teetöömasinad! üks suurimaid rahulolutundeid valdab mind meie trepikoja ees kasvanud maltsalisega seoses. loodetavasti on selle juurikad koos muu pinnasega igaviku teed läinud. ikka jube oli vaadata, kuidas suve algusest saati mingi suurte lehtedega poolpuitunud malts meie õue kattis. kallis kaasa küll arvas skeptiliselt, et tema seda enne ei usu, kui muru maas ja suvi möödas - teatud juurikad olevat sügaval ja elujõulised.

Haraldi mängudesse ja jutu sisse on tulnud kahesõnalisi tegevusi, nt "kopa mulda", "issi süüa" jmt. mõningaid asju teab täpselt. nt et õueminekuks tuleb müts pähe panna ja sandaalid jalga. teinekord, kui juhtub nähtaval olema, nõuab ka jope selga. mütsi suhtes on peps poiss - ainult üks müts (siniroheline) on lemmik, teise (valge nokaga) võib kah pähe panna, aga teisi ei tohi mitte härrale pähe suruda!
samas poti olemust keeldub ta aktsepteerimast. kui mähe või püksid jalas, siis tuleb lihtsalt muuseas end kergendada, kui ei, siis saab uudistada, et mis purskkaev see tuleb, isegi kui pott vaid sammu kaugusel on. ei mingit hoiatust ega eelnevat poosivõttu.
söögi suhtes on poiss valivamaks läinud. peamine toidus on liha. kanaliha, loomaliha, sealiha. kala pole liha. köögiviljadest on häda korral nõus sööma kõike (kui liha taldrikul otsas ja kõht tühjavõitu), kuid eelistuste järjekord on kartul - porgand ja siis ülejäänud. kui kõhus veel vajadust on. reeglina pole.

ja tulebki?

ma saan aru, et miinus 25 asemel on nüüd miinus 2,5, aga kas tõesti saab see nii olla??!! -
jalutasime mööda stromkat -lumi, mis on kuhjatud teede äärtesse inimkõrgusteks hunnikuteks pimestab silmi: kohati jagub seda hunnikutesse, mis on suisa kopadestki kõrgemad:
ja siis ma nägin tema tulemist:on see võimalik? kas näeb keegi teine veel, või on mul hea kujutlusvõime? on ju rohelised sirelipungad?!

kohtumine

tavaliselt ma ei tea mida teha silmadega kui näen kodutud või muud kerjust endalt abi palumas. tavaliselt ma pöördun ära, sest ma kardan, et nad saades minult viieka või kümneka jooksevad järgmise putka juurde seda odekaks vahetama.. aga mina ei taha, et minu raha sellisel otstarbel kasutatakse.
ma tean küll, et nad on paljuski ka ise süüdi oma hädades, kuid siiski saab mingi (vale-)häbi tunne minust alati võitu ja ma peidan oma silmad. teesklen, nagu poleks neid olemas.

nagu oleks maailma õnn, armastus ja vedamine limiteeritud asjad. nagu mina oma vedamise ja hea eluga oleks selle kelleltki ära võtnud. nagu oleks mina oma ahnuse ja omakasupüüdlusega teinud kedagi vaesemaks. kedagi nõrgemaks, õnnetumaks. nagu oleks keegi teine elu peksu minu eest endale saanud...
sest miks muidu läheb minul paremini kui temal? miks muidu pole temal kuhugi minna, aga mind ootab soe kodu. koos armastavate lähedastega.

ma olen ühe korra raha andmise asemel leiva ostnud. ja teise korra Balti jaamas kerjavale poisile jäätist.. olen leidnud, et nii on mõistlikum.
peale seda päeva ükskord ennemuiste, kui kadedus minus kihvatas kui ma nägin pilti millel Viru tänava kerjusele andis soomlane 10-margase, samas kui ise sammusin järgmise pangaautomaadi poole, et võtta välja lapsetoetus, millest pidime hakkama saama (ja saime ka) järgmised kaks nädalat, peale seda pole ma ühelegi kerjusele ega tänavamuusikule sentigi andnud. nimetage mind kidedaks kui tahate, aga minu käsi ei tõuse. sest ma tean, et minusuguseid, kes kerjuse päevatöö suuruse summaga nädala või isegi mitme jagu hakkama saavad, on veel.

nii ma siis tulingi eile Kristiinest osturetkelt. kell oli miski 9 läbi - teise korruse parkla oli tühjaks vuranud, kui meie, pea üksikult seisva, auto juurde veeres pildilolev kaherattaline.
- vabandage, kostis meesisend - kas te annaks 10 krooni
- milleks sul seda vaja on?, küsisin - mida osta tahad?
- eh, mida veel, ikka süüa..
- njh, kohmitsesin kotis..
- meil kodus pool leiba on, võid selle pätsi saada...
vanamees kobises midagi tänu-laadset ja keeras minekule...
vaatasin teda ja silmitsesin kotti, mis oli söögist lõhkenud (kilekotid teadagi - paned neile midagi valesti sisse ja juba rebeneb)
- kuulge härra!
mees keeras tagasi lootusrikkalt
- võtke see ka, ulatasin räimed koduses marinaadis
- saigi liialt ostetud..
mees silmitses karpi, mõtlesin juba, et äkki annab tagasi - teadagi neid kodutuid, kui kuulsin kilget - oi..., see on mu lemmik!

pilt pärit õhtulehest ja autor peaks olema Arno Saar

kuldne sügis

ma olen juba paar nädalat rahutult jalalt-jalale tammunud ja mõtelnud - see KULDNE sügis läeb kohe-kohe mööda, aga mul pole mahti olnud klõpsimaski käia. nu, tänase päevaga saab siis selle "linnukese" kirja. - käisime pisikese aardekesega sügist piltimas. ikka tema ees veeremas ja mina plõksides järel. veel pilte siit->

tegelikult on pildistamine nagu sõltuvus. nüüd, kui peab (ja muidugi ka - saab) lastega rohkem tegelema kui nt suvel, on nagu sõltuvusmärgiks see, et näen igal pool midagi piltimisväärset. nt käisin ükspäev vanalinnas. ja nagu muuseas vedeles tänavanurgal tühi klaas sidruni ja mingi vedelikuga. joogikõrski tilpnemas. ja need sügisevärvid... ja päike piilus pilve tagant.. ja vahtralehed munakivisillutisel... ohh.. need pildid kõik jäid pildistamata, sest kätel on muude kallimatega tegemist kuhjaga - ei leia mahti fotukat mähkmekotti pista;)

piriseda tahaks ka! teemal - sai küll ilus suur teetöö jälle enne valmisi saanud, aga öelge mulle palun - milleks, oh milleks, neid vöötradasid nii palju kui 99,9 prossa autojuhtidest neist ei hooli!!! ma olen sellel tutikal teel viimasel ajal jalutanud pea iga päev ja umbes kaks korda on mulle vöötrajal teed antud autode poolt! ometi ei ole ma miski õbluke plika, keda kaksikute-kalessi tagant eriti näha pole. titevanker isegi ju peaks näitama, et ettevaatust - inimesed teel! ausõna - jalaga sellistele!

üks tund kauem

oli tänast päeva küll. vähemalt ühe naeratuse rohkem kui muidu, usun, sain täna pesamunalt ka.

meie turul on üks tore putka, kust olen ikka igasugu hääd värsket ja hapendatud kraami ostlemas käinud. viimasel ajal on sealsel müüjataril kombeks ostjaid üllatada - kliente peab hoidma! räägib ta.
üleeile jagas ta tasuta kuldrinette. teate ju- neid meeletult maitsvaid õunu. ütles, et oma aias kasvasid. oli toonud 40kg ja nüüd jagab - müüa polevat paslik.
täna jagas hapukapsast. ütles, et isetehtud - saate tunda päris endatehtud kapsa maitset!
njh, mina igatahes hakkan sealt putkast vaikselt vist eemale hoidma - mine tea, mis ta järgmine kord pakub:S

mul on pildistamise käsi roostes. tegelikult on asi vist pisut selles ka, et sai vaadatud üks uus "moll"* ja see näitab ilusti kõik vead ära mis pildil on - enne ei tundunud udused pildid pooltki nii udused. ja nn mürast polnud jälgegi... see on nagu elektrivalguse tulemisega maakodudesse - kõik vead on korraga näha...



*foorumislängis kuvar

bogataja ženšina

see oli ükspäev koduselveri ees, pangaautomaadi järjekorras, kui keskealine härrasmees vaatas pikalt mu kaksikute-kalessi, naeratas laialt-laialt ja ütles sooja tämbriga - "vü bogataja ženšina!(1)" ma mõtlesin hiljem jupi aega, kas see ehk oli see mõeldud kaastunde-kübemega, või peaks seda võtma tunnustusena?
täna käisin turul, toosama kohutava parukaga arooniamüüja kes nädalapäevad tagasi meile kaela vajus, oli oma marjakilo hinna tänaseks 16-le tõstnud, kekskis ümber meie käru (kui me vastaslauast kartuleid ostsime) ja küsis - "devotški, da? oba devotški??(2)" seekord ma külavalgustaja olla ei viitsinud ja mühatasin midagi "da-da(3)"-taolist vastukseks..
ümber koduselveri nurga keerates põrkasin ma kokku vanema daamiga, kes voltis kokku "Primarki(4)" kirjaga kotti ja hüüatas mulle sulaselges emakeeles - "teil on see ju lausa auto eest!". ikka positiivselt, lahke naeratuse saatel.

_______________
1 - te olete rikas naine
2 - tüdrukud, jah? mõlemad tüdrukud?
3 - ja-jah
4 - odav hilbupood Londoni äritänaval

ei saanudki ristikest

ehk - mulle meeldib olla silmaringilaiendaja.
Olin kahe päeva jooksul veetnud juba julgelt kolm tundi kodukandis kaksikutekärguga ringi tuiates ja MITTE KEEGI ei olnud huvi tundud ei minu ega kallite pisikeste vastu. mul hakkas juba imelik ja mõtlesin isekeskis - näed, kui hea - rahulikult võin jalutada, nii et keegi ei kipugi lastele tuti-pluti tegema ega kiitma kus temal kodus kasvavad vnutškad ja muud loomad. et küllap vaatavad nemadki, et kaksikutega on niigi tegemist ja ei hakka oma isiksusi peale pressima...
aga ei. sammusin peale kahetunnist ringkäiku koduturu poole ja silmasin juba eemalt arooniaid - palju maksavad - küsisin pulstunud parukaga müüjalt. dvenatsat.. ostsin siis kilokese, tädi surus veel sadakond grammi pealegi, ütles, et lapsed vajavad vitamiine... ja siis kohe peaaegu et käsipidi vankrisse - et kas mõlemad tüdrukud? ei, üks poiss... näidake poissi ka! (aare oli nina tekinurga alla peitnud) nu, sikutasin siis tekki pisut, mispeale tädi hüppas röömust - nad nii ühte nägu - aga kuidas vanust on? ega ma kade tüdruk pole (teadagi) ja ütlesin ausalt - ühel paar nädalat, teisel paar kuud...
tädi näost oleks pidanud pilti tegema - a kak že tak? eto že ne vozmožno! možno-možno.. -ütlesin ausalt- odin sün, drugaja vnutška. oi, seda elevust, mis siis lahti läks... ma tegin et sealt tulema sain, tädi tahtis mulle ennast kaela riputada - niiväga meeldis talle see tõde...

neli kassi ja teised pildid

see kassipere elab Tallinna südalinnas. näib nende eluaset ei ähvarda kuniks masu kestab, arvatavasti mitte miski. puulobudik Radissoni taga muudkui seisab ja seisab.

teistest piltidest päevakohane kollaaž…

pildid eraldi->

vasemalt paremale siis – ‘nukupuu’; ‘postkast keset laiuvat plankaeda – aprillinaljata – selja taha jäi samapikk aedik kui sellelt küljelt paistab;)’ ning ‘linnainimese arusaam loomaluugist;’

** teised pildid kassiperest ja Pikakarilt ->

kohalikud krimiuudised

täna kell 21.10 kostus meeletut huilgamist. liiga lähedalt. kohaliku parkimisplatsi hõivasid kolm kaubikut - valge parkides viltu meie auto kõrvale (hää, et ruumi oli); eravärvides huilgav isend ja valge-sinine, samuti huilgav isend. tagumistest kahest kargasid välja treenitud, mundrites mehed. rapsisid esimese kaubiku uksed lahti ja osa treenitud meestest jäid siblima ümber kaubikute... ainus, mis mul uudishimuliku naabrimutina veerandtunnisest actionist kuulda õnnestus oli - klenus... k mamu... igal juhul jäi ema poole sõitnute sõiduk meie õue peale paremaid aegu ootama. juht viidi käed-raudus eravärvides sõidukisse ja kaassõitja ilma raudadeta teise... eks paistab, kas üleriiklikes meediakanalites ka seda rallit mainitakse...


viimasel pildil on potsilei enne ärasõitu sättimas oma käsikaamerat (millega usinasti sündmuspaigal ringi sebiti) miskile alusele...