Pepeljajevi Põhjakonn

ja metsatöll ja kari lendlevaid kuradikesi ja õhuakrobaadid ja hunnik turiste  Raekoja platsis peale kõige:)
pärast seda veel üks jalasirutus Texases. muide, lapsed alla 6 eluaastat söövad seal tasuta ja erinevalt hella hundi terassist oli texase rõdupealne suisa hingaisväärselt hõre. ja sealsed diivanid... mõnus.
veel pean kiitma seal kõrval pesitsevat Bonaparte Deli't võrratud isetehtud jäätised ja sorbeed!
veel pilte fotkis->

Täna käisime Haraldiga seiklemas. See tähendab, et pistame nina toast välja, vanker väiksema istumise all ja vaatame kuhu poole jalad viivad.
kõigepealt viisid jalad Angerjasse. väisasime sealset kaltsukat - üks porgandpaljas barbi jäi pojale silmi ja näppu, selle aja sees, mil emme hilpe sortis jõudis Harald omad mängud palja barbiga ära mängida ja nukust tüdida ja selle nurka visata ja vankrist välja lunida ja putku pista. poekesest lahkumisega läks kiireks. pojal ikka, mitte minul.
siis tuli avastada kõrvaloleva kooli jalgväravat. ja nuputada, kas sellega ka muud annab teha, peale otstarbekohase kinni- lahtipanemise. seegi tuvastatud köitis tähelepanu üks mootorratas, edasi sai konnatud mingi lapse järgi kringlipoodi. sealt lunis poja endale teemoonaks singipiruka.
selle pirukaga sain ta vankrisse, nii et võisime jälle minna sinna kuhu minu jalad viivad:) need viisid kultuurikilomeetrile. kus poja jälle sai näidata kuhu tema jalad viivad - eks ikka mänguväljakule.
ja siis sai mängitud. ühe poisiga ja siis teisega. ühe autoga ja siis teisega. kusjuures, Haraldil on ühest küljest meeldiv komme vahetada mänuasju - nii et kui tema tahab mingit lelu, mis teisel on (või teise oma) siis tema võtab enda lelu ja läheb vahetama. see kui teine ei taha vahetada ei ole aktsepteeritav. sel juhul läheb ta kolmanda poisi/lapse juurde, vahetab sellega oma lelu ja läheb tagasi teise juurde, kes tema ihaldusobjetiga mängib. sihikindel:) omandust, minu arvates, poja veel ei taipa, oluline on, et mängida saaks. teisest küljest - kui ta vahetuskauba kätte saab, siis enam nii lihtsalt tagasi ei anna - on vaja mängida, mis siis et poisi oma või et keegi teine tahab ka.
täna oli kaks püha solvumishetke. üks oli sealsamas mänguväljakul, kui poja ronis teise poisi ratta selga ja leidis, et ta on omale kena turnimispuu saanud. omanik aga tuli ka ratta juurde ja nõudis seda endale. enne kui poisid käsipidi kähmlusse oleks kadunud, haarasin poja sadulast ja eemaldusin mõned sammud seletades, et poiss ei luba, ratas tema oma jne. Harald oli tükk-tükk aega väga õnnetu. käis ja jauras, kuni olime sunnitud edasi liikuma - liikumine, jook, läheduses toimuv majaehitus koos suurte ja kõrgete kraanadea ning tükike saia lohutasid teda.
teine kohutavalt ülekohtune hetk tuli Salme keskuse taga. kus poja leidis kiire pääsemistee lapsevanemast parajate vahedega varbaia vahelt läbi (poja mahtus, emme mitte). ja kui siis lapsevanem otsustas meelitada lapse enda ligi paludes - ole kallis, anna palun see toigas, ma ise ei ulata. jah, seesama pulk jah, palun anna... ja kui siis enam ei saanud minna sinna, kuhu pisikesed jalad viisid - oi seda solvumisnuttu!

hiljuti sai postimehest lugeda, et tallinna parkides ei saa kohe üldse istuda ega astuda, vähemalt mitte inimene kes hügieeni eest hoolt peab. eriti jõleda kohana oli välja toodud üks mu lemmikpurskkaevudest (pildil). seda käisime siis tsekkamas. meie sealoleku ajal istus üks suhtheledas ülikonnas korrektne daam täiesti vabalt pingil. tõsi, kõrvaloleval pingil käis sulni sumina saatel odeka-pudeli kummutamine.
seikluse lõpetasime tundi neli peale algust tornide väljaku mänguplatsil. nüüd vaatasin guugelmapist üle - distants vaid tühised 5,4km, jalgsi läbimise aeg pelk tunnike!!

argikrigin

*
eila öösi olla kuuvarjutus olnud. räägitakse. käisin kuud otsimas. ülalolev pilt tuldloopivast poisist oli parim, mille kätte sain :S

*
korraldatud prügiveost -
eesti riigis on kombeks, et ühes omavalitsusüksuses korraldab jäätmevedu üks firma. et olevat kindlam, et kõrvalehoidjad ikka prügiveolepingu sõlmiksid jne. tean peret, kes oli kuid ilma prügiveolepinguta, ja pidi ikkainimene otsima üles firma ja tahtma lepingut sõlmida jne jne.
aga. elab tegutseb üks ühistu, tahab paigutada esteetilisemaid konteinereid. aga vat ei saa, sest määratud prügifirma N ei paku sellist teenust. firma Y pakub, aga kuna firma N, kes on määratud meile teenust osutama, ei saa neid tühjendada, siis tuleb ühistul ajada meeletuid pabereid ja vb loobuda esteetiliselt ilusast plaanist vähemalt senikaua kuni ei toimu järgmist konkurssi ja kuni ei valita omavalitsuse poolt sellist firmat, kes neid tünne ka tühjendada suudab.
aga siis tuleb teha uus projekt, tuleb kaevata üles asfalt, mis praegu veel panemata jne.


*
täna astusime koduuksest välja ja Harald, olles võlutud töömeeste askeldustest, võttis oma pisikese kopa ja hakkas urgitsema mullas. ikka kopaga mulda ja kopaga mulda. mängis minutit mõni, kuni ligi astus töödejuhataja. edasine vestlus toimus venekeeli -
- lastel on parem siin mitte mängida!
mina ikka uudishimulik - miks?, sest ma ei suutnud uskuda, et sentimeetrise kopakühvliga võiks üks allakahene noormees hullu kahju teha juba tehtud tööle - ei püherdanud ta mullahunnikus vaid naksas tagasihoidlikult üle äärekivi.
- see muld on mürgine - täis turvast ja väetist! - seda ei soovitata koduaedadesse, sellega ei tohi töötada paljakäsi!
aga... uurisin edasi - mida see siis siin teeb!?
- et linnaruumis olla see lubatud...
prrr...
ja peale kõike - malts-põõsas on tagasi... wäkkk!

merepäevad ja ülekuumenenud latikas

peaaegu et oleks kalasalatist ilma jäänud selle kuuma pärast. võimalik ka, et see polnud üksnes kuum vaid hoolimatud müüjad, kes kaupa liialt soojas hoidsid, tänu millele me poolsada krooni maksime halvaksläinud latika eest. või mõtlesid nad, et mis selle suitsukalaga ikka juhtuda saab. aga vat sai. kojujõudes oli teine sutt vesine (kaasa sõnad), mispeale kala sai külma tõstetud - et ehk taheneb. õhtul aga, pärast seda, kui ma olin pool päeva pooleldi unelenud mõnusast suitsukalaampsust. ja sellest, et kalast saab mõnusa salati, võis külmkapiust lahti tehes ja kotikest saputades võtta vaid kiireid samme konteineri poole - lehk oli kõikehõlmav:(
hää, et kaasa kojutulles poest raatsis läbi käia ja tuunikala õlis asemel (mille teadsin külmkapihämaruses peituvat, aga võtanäpust) tuunikala vees tõi. salat sai kokkuvõtteks peaaegu söödav.


Lennusadamas näidati kuidas laevad tantsida oskavad. kõigepealt paaristantsu ja siis ükskiharjutusi. Võrratu. H teadis täpselt, et puristamine on õige reaktsioon kahe laeva ahtritantsu peale - et laevad teevad prmm-prmm.

olime poisiga juba varakult platsis. uudistasime Suurt Tõllu.mõni teine homme peame kindlasti tagasi minema, sest laeval oli nii palju trosse, rattaid, polte, klaveriklahve, piirdeid, roole jmt, mis kõik läbi katsumata jäid!

veel näeb pilte siit->

ärkamine paradiisis ja teised elu pisiasjad

eile õhtul, enne uinumist, oli kuulda kummalist häält. Haraldil on tulnud kolmas hammas ja ta on avastanud hammaste krigistamise! täna ta lustis sellega pool päeva:)

üleeile, vastu ööd, oli esikus kuulda teistmoodi häält kui tavaliselt - tilkumist. wc põrand oli märg! ülejärgmise korruse üürilised olid endale hiljuti pesumasina soetanud. praagi voolikuga. ja nüüd siis uputas. teist korda.. sel korral jõudis vesi meieni. vaesed kolmanda korruse korteriomanikud - nad lõpetasid vaid paar kuud tagasi uhke remondiga..
meil aga tilkus köögi laearmatuuri alt vett - korteriromantika;)
hommikul püüdsin esikus laetuld kustutada - ei õnnestunud. kaasa nentis, et juhtmetes on lühis - jama, järelikult tuleb juhtmeid vahetama hakata. seina sees. seni aga pidime lambid välja keerama - muidu on vool kogu aeg juhtmetes ja süttimisoht suurem. huvitav, kui kaua kuivavad seinad, arvestades, et praegu pole kütteperiood?

ühel kenal päeval, kui meid külla ei tahetudki, võtsin kätte ja seilasin lastega Rocca prismasse. mõtlesin, et sapiseepi vaja osta ja ülepea - mõnel päeval võib ju väljas uitamisel ka eesmärk olla:D
tunnise vantsimise ajal uinus isegi E. see, et H magab, on tavaline. ja seekord sain viimase kilomeetri enne suurt kaubanduskeskust jalutada luksuslikus vaikuses ja üksmeelese nohina saatel.
H tegi silmad lahti hetkel mil me keskuse uksest sisse jõudsime. ja jäi üllatusest suu ammuli vaatama. pea keerles kui tuuleveskil - ikka siit on parem vaade ja seal on palju huvitavam... Poiss oli terve poeskäigu aja nii rahulik ja lõbustatud, tundus nagu oleks tema jaoks paradiis käes:)
E, aga magas terve poetreti maha. huvitav, kuidas me maal hakkama saame? kust ma neile, linnamöllust ärahellitatud tibudele, piisavalt lõbustust leian?
E ärkas siis kui käru seisma jäi - kärulükkaja võeti make-upi aktiivse müüjatari poolt rajalt maha.
- võtab aega ainult paar minutit ja te näete erinevust!
kõigepealt tehti ühe möginaga nahk puhtaks, siis toonikuga veel üle ja seejärel ülimalt loodusliku ja vaid mineraliite sisaldava puudriga üle võõbata. võõpab tädi mu üle ja küsima - kuidas tundub? lootis vist, et tunnen end nagu tavaliselt. aga ei kussa - toonik oli näo kipitama pannud ja katsudes tundus kui kivine jahu mul näos. superpakkumine - tavahind on potsikul 900krooni, nüüd saab kaks potsikut (puuder ja põsepuna) 1000.-ga. säilib kaua, aastaid paarkümmend vähemalt! - et kui ka paar korda aastas end meigite, ikka tasub ära. pealegi, pidada olema suisa kahjulik ilma meigita tallinna tänavatel tripata - heitgaasid, teadagi! nahk pidada õhukeseks muutuma ja poorid pidada nähtavale ilmuma. ja lisaks veel pidada olema suisa kasulik selle puudriga üle öö magada - siis imenduvad head mineraliidid paremini naha sisse! tibi tundus olevat ikka väga imestunud, kui ma "ei" ütlesin..

veel pilte->

tädimagnetid

ükspäev saime toast vaevu välja, olin just kohendamas soojakotte- seljaga tänava poole ja tagument upakil. kui astus ligi venekeelne tädi ja seletas (lisaks traditsioonilisel oh kui nunnu, oh kui armas!) 'ja vam jablotšku dam. ja konfetki ne daju"1 ja surus H-le pihku suure rohelise õuna! E oli samal ajal süvenenud oma piimapudeli tühjaks tõmbamisse ega paistnud esmapilgul väljagi. kui proua oli lahkumas, siis ta alles märkas: 'oi, zdes drugaja tože!' 2 - erinevalt tavalisest kaksikutejutu-algusest.

üks juhus oli nädalapäevad tagasi. tuli tädike ligi ja uudishimutsema nagu tädid ikka tavaliselt sulaselges vene keeles - oi, kaksikud?! olen juba õppinud kohmama - jajah. poiss ja tüdruk, jah? - täpselt nii:) oi, teate, mul tütar ootab ka kaksikuid! - millal nad sündisid?? - ee? mitmendal nädalal? ee.. 38 ikka keisrilapsed, jah? nüüd juba taipasin, et olin oma valedega sootuks kaugele läinud.. ja kui palju kaalusid ka?? kohmasin midagi. numbrid olid tädi jaoks vist kaugelt liiga suured tädi ainult oigas ja sai vist ka aru, et oli liiga palju pärinud.. soovis, nagu enamus tädisid, et jumal mind hoiaks ja et mul ja lastel ikka tervist oleks..

ja täna, jalutasin mina suvalist stromka- tänavat mööda, kui kuulsin üle ööülikooli helide kuidas keegi mind hüüab - hei, devotška! podoždite minutotšku!3 arvasin juba, et olin midagi kaotanud - kiire kontroll - papud olid alles. tädi jõudis ähkides minuni ja seletas -
teil väikesed lapse, kas te sellist mašinat tahate? mina küsima, et mis mašinat? no selline masin, et panete lapse sinna sisse ja siis saate omaette toimetada, laps kõnnib ringi ja teid ei sega... poes maksab 170, mina pakuks 100ga.. ei, vat sellist mašinat ei soovi.. tänasin ja keerasin selja..

mõned tunnid hiljem olin otsustava ilmega rühkimas turu poole, tuleb vastu vanem tädi ja naeratab juba kaugelt-kaugelt. kirjatsura soovituste kohaselt varjusin suurte päikeseprillide taha ja sammusin enesekindlalt üha edasi. tolleks hetkeks olin ma näinud juba viite sarnast tädi, kes ootasid lihtsalt naeratust ja noogutust, et neil on õigus - on küll poiss ja tüdruk... ja et ma olen küll õnnelik ja õnnistatud.. soovisin lihtsalt kiiresti koju jõuda.. aga tädil olid teised plaanid. ta rabas mul suisa varrukast ja rääkis (taaskord sulaselges vene keeles) kuidas tema pojal on ka kaks last - oba devotški!4 aga teil on täispank! te olete vist väga õnnelikud... oeh..

täna võtsin esimest korda piknikulinad kaasa - pikendasime jalutuskäiku pooletunnise paigalistumise võrra. õigemini paigaltspurdi võrra:)
alguses olid lapsed uudsest olukorrast võlutud - vabadus! E taipas seda kiiremini, et tekilt on võimalik ka väljapoole minna. alguse murututi tuustimine vaibale asendus lahkumiskatsetega. kõigepealt neljakäpakil ja siis suisa püsti-püüdes. mul oli hiiglama kahju, et kaamerat kaasa ei võtnud. seda uudistamist ei saa sõnadesse panna. lapse säravad-avali silmad, kohmakas püüd jalul seista ja edasi astuda mis päädib aeg-ajalt tagumikule patsatamisega, aegajalt kolmnurka-pealaele toetumisega.
üks kindel hää asi on paigal lebotamisel - siis ei tule seda täditamist nii palju taluda:)

1 annan teile õuna. mina komme ei anna!
2 oi, siin on teine veel!
3 hei, tüdruk! oodake natuke!
4 mõlemad tüdrukud.

ja tulebki?

ma saan aru, et miinus 25 asemel on nüüd miinus 2,5, aga kas tõesti saab see nii olla??!! -
jalutasime mööda stromkat -lumi, mis on kuhjatud teede äärtesse inimkõrgusteks hunnikuteks pimestab silmi: kohati jagub seda hunnikutesse, mis on suisa kopadestki kõrgemad:
ja siis ma nägin tema tulemist:on see võimalik? kas näeb keegi teine veel, või on mul hea kujutlusvõime? on ju rohelised sirelipungad?!

hommikune loendus

peale hommikust varbaloendust läksime jalutama. ilm tundus õue vaadates päris pandav. kraadiklaas lubas miinus kolme ja tuult ei tundunud ka olevat. eriti. aga võta näpust - tuul - olemas, külmakraadid krõbedad ja rääkimata lumest! seda muudkui sadas ja sadas ja sadas. viimaste päevade tuisutegudest ei saa rääkimata jätta. stromka pool oli enamus teid ääristatud vankrikõrguste hangedega minimaalselt. enamjaolt ikka küündis hang inimesekõrguseni. kogumiskohtades annab juba tubli viiekordse iglu möödu välja.
kuskil tee peal nägin kaaslükkajat, kes oma emmaljungat üritas üle sõidutee lükata. rehmasin talle käega ja hüüdsin abivalmilt, et tõmmata on lihtsam! mispeale daam oma peene käru teistpidi keeras ja hiljem minust möödudes tänavalt pead nookas.
üldse oli täna huvitavalt palju titevankreid. üks mees kõndis kahe maja ees - ikka edasi ja siis tagasi ja jälle edasi ja tagasi ja veelkord edasi ja veelkord tagasi.. .. - vaod olid värskes lumes näha. eks selle teise maja tagant algaski see viimaste-päevade-lumedoosi sump, millest tuli end taaskord läbi tõmmata.
leidsin veel ühed isendid, kelle peale enda talvefrustratsiooni välja elada ja kes oma rullnoklusega vankrimemmesid siniseks vihastavad. need on kaubikupoisid, kes kõnniteed süüdimatult kinni pargivad ja siis uttu tõmbavad. täna nägin kahte sellist isendit, kellede pärast olin sunnitud oma kalessi lumehange ajama. kolmanda juures askeldas üks poisike. selle juurde ma siis läksin ja ütlesin üsna käredal häälel - no kas tulete aitate mind siit mööda ka!! noormees tuli, haaras kalessi teisest otsast ja kukkus vabandama - et kui nad oleks teistpool suurt hange peatunud, siis oleks nad sõiduraja kinni pannud. eks ma viitasin, teisele poole autot jõudes, et näete - trepini on veel ruumi küll (tõsi, oleks pidanud pisut rohkem sõiduvilumust näitama ja veelkord 90kraadise pöörde tegema), siis teadis noormees, et nad oleks muidu lumme kinni jäänud.. ähh, kange tahtmine oli rool haarata, aga kus sa siis tibude juurest nii teisi õpetama saad minna..
varbaloendusepilte on veel siin->

leia pildilt auto; ja teiselt vares.

käesoleva talve märksõna on muidugi lumi. kuidas siis muidu meie lapsed pensipõlves oma laste(laste)le teavad rääkida: aga meie ajal oli ikka talvel lumehanged inimese kõrgused ning külm tahtis nina peast võtta.. (ja muru rohelisem... ja lumi valgem...)

külmarekordipäeva külaline

Tii-tii tihane
vaa-vaa varblane,
toa taga tuisupill,
väljal veereb valge vill.

Tii-tii tihane
vaa-vaa varblane,
Küll on kare külma küüs,
väljad, luhad lumerüüs.

Tii-tii tihane
vaa-vaa varblane,
kolmekesi ootame,
millas tuleb kevade.

allikas

isegi meie ei käinud täna õues. vat nii külm oli ;)

valgusfest

veel mõned pildid siin->

sellist talve ma armastan - kõik puud on lumivalged ja maailm särab puhtusest. tahaks, et see puhtus säiliks kaua-kaua! hakkan vaikselt koeraomanikke vihkama - penijtuulutajad ei viitsi ju oma junne koristada!! teed on ääristatud kollaste lumekuhilate ja pruunide pabulatega.... loodan et varsti jälle tuleb uus lumevaip ja matab eelmise peal olevad jälkused ilusti enda alla.
sellised valged-valged, jääga kaetud puud on meil püsinud juba mitmeid päevi. kui varasuvine pärnaõielõhn jäi kaadrisse püüdmata, siis selletalvine lumemuinasjutt on siin ->



viimasel pildil on stromka, ausõna. taamal peaks paistma õismägi, aga see on mattunud valge uduvaiba sisse. ülepea on udu väga isoleeriv ja ümbruskonda hubaseks muutev ilmastikunähtus. sattusin kesklinna suure uduga - kõrghooneid poleks nagu olemaski! - tallinn oli kohe poole väiksem ja hubasem pilvelõhkujateta. ja klaasehitised ei läikinud ka kõledalt, vaid peegeldasid malbet udu veel mitmekordsekski

kollane õhupall

bogataja ženšina

see oli ükspäev koduselveri ees, pangaautomaadi järjekorras, kui keskealine härrasmees vaatas pikalt mu kaksikute-kalessi, naeratas laialt-laialt ja ütles sooja tämbriga - "vü bogataja ženšina!(1)" ma mõtlesin hiljem jupi aega, kas see ehk oli see mõeldud kaastunde-kübemega, või peaks seda võtma tunnustusena?
täna käisin turul, toosama kohutava parukaga arooniamüüja kes nädalapäevad tagasi meile kaela vajus, oli oma marjakilo hinna tänaseks 16-le tõstnud, kekskis ümber meie käru (kui me vastaslauast kartuleid ostsime) ja küsis - "devotški, da? oba devotški??(2)" seekord ma külavalgustaja olla ei viitsinud ja mühatasin midagi "da-da(3)"-taolist vastukseks..
ümber koduselveri nurga keerates põrkasin ma kokku vanema daamiga, kes voltis kokku "Primarki(4)" kirjaga kotti ja hüüatas mulle sulaselges emakeeles - "teil on see ju lausa auto eest!". ikka positiivselt, lahke naeratuse saatel.

_______________
1 - te olete rikas naine
2 - tüdrukud, jah? mõlemad tüdrukud?
3 - ja-jah
4 - odav hilbupood Londoni äritänaval

tallinn öös

pilte ühest augustiõhtust kui vabaduse platsil isamaalist filmi näidati. film ise polnud eriti suurem asi - soomepoiste mälestusmärgi püstitamisest, aga pildid tulid lahedad. mis tuletab meelde - vanalinn on võrratu. eriti öösi..

Niguliste kirik

kesklinnas

täna jäi aega üle - käisin südalinnas klõpsimas. ja sammast uudistamas. esimene reaktsioon - roheline on ju teine, kurask, mitte valge!
kas mul on silmadega miski probleem? hiljuti ei olnud minu punane koostööpartneri jaoks piisavalt punane, teinekord tundus kolleegi roheline minu arvates mustana mustana, rääkimata vahepealsetest värviidentiteedi kriiside kordadest lastega suheldes... aga igasugu meediakajastustest (nt epl või postimees või ERR) on mulle jäänud mulje, et sammas peaks olema valge. või siis mingi hallikas. aga täna ta oli ju roheline mis roheline...
pilta tegin ka. sellest kuidas sambaplaate vahetati->

ühel tuulevaiksel õhtul Pikakaril

kohalikud krimiuudised

täna kell 21.10 kostus meeletut huilgamist. liiga lähedalt. kohaliku parkimisplatsi hõivasid kolm kaubikut - valge parkides viltu meie auto kõrvale (hää, et ruumi oli); eravärvides huilgav isend ja valge-sinine, samuti huilgav isend. tagumistest kahest kargasid välja treenitud, mundrites mehed. rapsisid esimese kaubiku uksed lahti ja osa treenitud meestest jäid siblima ümber kaubikute... ainus, mis mul uudishimuliku naabrimutina veerandtunnisest actionist kuulda õnnestus oli - klenus... k mamu... igal juhul jäi ema poole sõitnute sõiduk meie õue peale paremaid aegu ootama. juht viidi käed-raudus eravärvides sõidukisse ja kaassõitja ilma raudadeta teise... eks paistab, kas üleriiklikes meediakanalites ka seda rallit mainitakse...


viimasel pildil on potsilei enne ärasõitu sättimas oma käsikaamerat (millega usinasti sündmuspaigal ringi sebiti) miskile alusele...

Schnelli tiigi ääres

vesisel naistepäeval.
ehk - "küll on kena kelguga... "
veel pilte siin->