29. november 2009

nädal enne adventi

see nädal oli kiire-kiire kogu aeg. tundub, et terve aasta tegemised kipuvad aasta lõppu koonduma. et aga endal hea mäletada oleks, siis tuleb kirja panna -
Harald on juba asju haarama hakanud. sellised juhuslikud haarded - aga nii see ju algabki. esimeseks siis mängumati kõrvu enda pea alt. need mis mõnusalt krõbisevad. kui talle miskit kätte anda (nt pehme Z-täht), siis vehib ta sellega "võidukalt", muhiseb omaette ja siis, kui meelest läeb kinni hoida (loe-midagi/kedagi huvitavat silme alla jääb) siis lastakse kann kukkuda.
Eve-Ly haarab ümbritsevat juba täiel teadmisel ja kättesattunud esemed leiavad kiirelt tee suhu. kui tibud lähestikku panna, siis tuleb hoolega valvet pidada, et vanem nooremale liiga ei teeks.
ma ikka imetlen nende vanusevahet - pelgalt kolm kuud, ja juba nii palju rohkem arenenud. jah. aasta pärast loevad need kolm kuud vähem. kahe aasta pärast palju vähem ja nelja aasta pärast pole enam üldse vahet.

olgu siis argine nädal kokku võetud:

möödund laupäev - tehispäike
sellest on juba kaheksa päeva möödas, kui ma oma teistkordset 10kilo kukkumist (ikka sellesama 10ne mida ma juba jupimat aega kiitlen) sai tähistatud solaariumis. iseenda õigustamiseks - nii põrgulikult pimedad ilmad, et päikest pea üldse ei ole. olgu siis nahalgi hea ja saagu ta või petukaupa. nii ehk nii vahemere äärde me niipea ei saa.. 5minutit soojust ja nahal õrn jume - võib kiirele nädalale vastu minna küll.

esmaspäev - kleidiproov
kui ma eelmise nädala reedel esimest korda üle oi-kui-mitme sajandi rätsepa üles otsisin, siis ei julenud ma arvatagi, kui hea see kleit (mis sai seotet' poja põhikooli lõpuaktuseks) minu seljas näha võib. rätsep lasi kleidi selga panna. õgvendas ühe külje pealt 3cm ja teise külje pealt 3cm ning seljapealtki veidike... ja nii ma siis esmaspäeval tulemust nägingi - numsi. ma võin varsti mississi võistlustele minna:P ja kaugel see modelli-karjäärgi enam.. eksole ;)

teisipäev - juuksur
nagu ikka võhivõõraga, läeb teinekord sõnast-teiset oma elu lahkamiseni.. no päris sügavate pihtimusteni ma nende kahe tunniga ei jõudnud, aga selle poetasin küll ära, et lapselaps saab peagi poole aastaseks... juuksuril pidid käärid maha kukkuma.. teie?! teie pole ju ometi nii vana! teil on nii röösa jumega näonahk ja juuksedki on nii rikkumata!
jaa... kiitsin mina, ja teie käe all saan ma vaid veelgi nooremaks saada:D noh ja kuna ma hommikul olin endale läbi peegli sügavalt silma vaadanud, siis otsisin üles ka kosmeetiku - teeks esimest korda elus ka kulmudele säru... jahh, leidis too, - kas soovite pigem kitsamaid või pigem paksemaid - kui palju võtta võin. ja nii, nagu blondist võhikule kohane võtsin öelda - tehke ikka nii, et ilus oleks:) (ma tean, minu piiritu usaldus inimeste professionaalsuse kohta ükspäev mind valusalt tabab. aga sinnamaale on ehk veel veidi aega) pelgalt pool tundi hiljem vaatas mulle peeglist vastu võõraks jäänud kaunitar.

neljapäev - üks me elu tähtsamaid päevi
käisime Suure ja Targa Otsustaja juures. kaugel, mõne maa ja mäe taga. protsess ise pidi kestma 10-15 minutit, olin pärinud, et kas ma peaosalise enda võin kaasa võtta, või peaks lapsehoidja hankima. üks tähtis isik arvas, et mõni Suur Tark Otsustaja saadab lapsega saalist välja kui pisike häält peaks tegema. teised, kel sama tee läbitud kiitsid - see võtab vähe aega, enamusel oli laps kaasas olnud ja maganud Suure Sündmuse maha... vmt..
meie tibu otsustas aga Suurest Sündmusest täiega osa võta. kuna teekond oli olnud pikk ja kurnav, ning hällis manustatud söögist oli möödas piisavalt kaua aega, siis leidis peaosaline, et tal tuleb sõna võtta. mitte väga valjult, aga piisavalt, et mind püsti, teda kiigutavas asendis hoida. ja nii ma siis seisin, olles eelnevalt küsinud alandlikult ja saanud loa selleks Targa Otsustaja paremalt käelt.
kui ma hiljem rääkisin teistega, kel sama tee läbitud, enda kogemusest, siis olid nad kõik imestunud - meile oli sattunud Suur Tark Otsustaja, kes asja hingega võttis. oli eelnevalt Oluliste Paberitega süvitsi tutvunud ja lausa allajooninud mõningatele nõrkadele punktidele neis. nii et peale paarikümneminutilist peaaegu et vabas vormis vestlust teatati meile, et me oleme kinnitatud. Tähtsaima paberi järgi tuleb meil sel kuul siiski veel üks pikk sõit ette võtta.

laupäev - oluline on jäädvustada
juba märgitud piiritu usaldus professionaalide suhtes ajas mind seekord fotostuudiosse. võtsin kaasa kogu oma pere (kokku 6(kuus) nägu), lasin endale teha professionaalse sõjamaalingu ja kahetunnise seansi lõpuks olime kõik naeratamisest rohkem või vähem kurnatud. pisemad muidugi magasid juba pool tunnikest enne lõpetamist õiglase und.
tulemusi lubati näha alles järgmise nädala keskpaigas, nii et seni kestku praadimine -kas see investeering tasus end ära või tuleb fotod hiljem sahtlipõhja peita.

pühapäev - puhkamise päev
nii ongi käes seitsmes päev - puhkamise päev. hoolimata hommikupooliku trennist ja suhteliselt pikast saunalebost lõunapaiku, kuid vb just tänu sellele olen ma kohutavalt kurnatud enesetudmusega. peaksin ajama veel mingeid asju. tegema miskit kuulutust, orgunnima miskit pidukest. aga teate - ma ei viitsi. ehk homme algav nädal on energiatandvam kui eelmine...

1 kommentaar:

  1. Anonüümne29/11/09 6:46 PM

    Nii siis, õnne emale, õnne isale ja õnne perelisale!!!!!! Talvi poistega

    VastaKustuta