20. veebruar 2010

argijutud


*
täna jõudsin trenni tund aega liiga vara. esimest korda aasta jooksul olin kellaajad segamini ajanud. piletimasin teatas - trennipileteid hakkame väljastama 120minutit enne treeningu algust! mhh...!! aga ega's siis muud kui jõusaali - igal atribuudile poole rohkem aega ja ka poole rohtem energiat! jee!
aga ega's kaal sellest ei hooli.. vaat et näitab suuremaidki numbreid.. - tänane jälle 84,1 peal!! urr, ma ütlen, nüüdsest hakkan möödulinti piinama... see vähemalt venib natuke.. nii cm jagu kuus ehk? ;)

*
ma liitun talvetüdinute klubiga. absoluutselt! villand see lumi, ei näe ma enma romantikat valges vaibas. ei näe ma enam seda süütut malbust! krt... ja EMHI teab, et külma jagub vähemalt veebruari lõpuni. oeh. pilt on ka eelmisest aastast - nii tüdind olen talvest, et lumes/jääs enam midagi piltimisväärset ei näe!

*
ükspäev (päev peale viimast päikesepaistet) sidusin poja endale kõhule ja astusin linna poole. ilm oli hirmkole - lund kallas alla temperatuur oli miinus palju ja tuulgi oli rohkem kui paras - tagasiteel ei saanud kohati silmigi lahti..
üks kallis sõps oli tellinud ühe raamatu ja lisaks olin näinud hommikuTVst huvitavat intervjuud hr R.Rebasega, kes kiitis hr E.Soosaare raamatut Nuripidine aastasada. kiitis nõnda ilusti, et võtsin poja endale kõhule siduda ja raamatupoodi sammuda.
viru keskuse RR poekeses teatati minu teise raamatusoovi peale - ei ole enam. täna läksid kolm viimast.. valgustasin siis poemüüjat, et hea reklaam tehtud teosele.. müüjatar oli abivalmis ja seletas, et Pärnu mnt poekeses on isendit üks ühik, Roccas neli... ohkasin, tõmbasin hõlmad koomale ja vudisime kahekesi läbi tuisu mõnedsajad meetrid. selleski poekeses kehutas müüjatar õlgu ja nentis kurvalt - ei ole enam.. ohkasin kuuldavalt ja rääkisin, et teine müüja just siia mind juhatas.. seepeale müüjatar nõustus, et on jah üks eksemplar, aga see on selle daami käes - osutas kõrvalseisjale. daam aga, polnud veel raamatut ära ostnud, vaatas mind pikalt pikalt pealaest jalatallani, mõtles hetke, küsis, et kas ma tõesti tahan seda raamatut osta - minu sootusrikka jah-sõnapeale pani raamatu letile sõnadega - hea küll, minul on kergem apollosse minna...
armas selline. ei ole head inimesed ilmast otsa saanud. ei ole.
aa ja raamat on tõest hää. (mahti olen leidnud lausa poolepeale jõuda teosega) mulle on vist vanade meeste targutused meeldima hakanud. vonnegut oli eelmine selline..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar