paar teemat

esteks, loodetud lasteahoidu-> me kahjuks ei saanud. täna anti teada, et kohad ikka täis ja hirmus kahju, aga augustist ei vabane mitteüks koht.. sinnapaika jäävad maha unistused korralikust kodukorrastusest, abistavast käest potitreeningul ja muudeski tõsisematest plaanides paaril vabal päeval nädalas. niisiis otsime endiselt turvalist ja mõnusat lastehoidu kopli-kesklinn-kristiine piirkonnas. ehk keegi teab?

*

teiseks Montignac koos nelikorda-nädalas trenniga töötab tasa kuid järjekindlalt:) kaalu nüüdseks vähenenud üle kolme kilo, number läheneb röömsalt 80-le, jalga lähevad optimismihetkel soetatud nr 44 püksid ja olemine on õite hea.
et keegi ei arvaks, et ma end nälgas hoian, olgu siinkohal toodud nädalamenüü - tegu suvalise nädalaga jaanipäeva ja tänase päeva vahelt. kogu aeg ei viitsind ka toidupäevikut pidada, aga kuna esmaspäeval targa inimesega konsulteerima minek, siis on vaja ettevalmistatud olla.

Esmaspäev -
08:30 sidrunivesi 1kl
09:00 praetud 5 shampinjoni, 2vees keedet muna, lusik kappareid, peot idusid, pool tomatit, wasa, kohvi shokolaadiga
12:30 apelsin
13:00 2virsikut ja apms värsket kapsast
15:00 kapsas hakklihaga + jogurt (2portsu)
19:30 virsik
20:30 kodujuust + värske salat – kurk, tomat, hapukurk, idud, hiina kapsas
22:30 nektariin+virsik

Teisipäev
07:45 sidrunivesi 1kl
08:15 praemuna, poolpraetud porgand ja pool punast sibulat, 3 õhikest viilu kalkunisinki, lisaks pool avokaadot ja tomatit, peotäis idusid, maitseroheline
10:30 hilinenud kohv + shokolaad
12:15 apelsin
14:00 Hakkliha-kapsas + jogurt + 2 tükki loomaliha fileed
20:15 2 praetud fileetükki, üks tomat, pool avokaadot, pisut varssellerit, kollased türgi oad, maitserohelist
23:00 apelsin
22:30 nektariin+greip

Kolmapäev
08:15 sidrunivesi 1kl
08:30 keedetud türgi oad, 2tk suitsukala kõhuääri, 1tomat, pool avokaadot, idud
09:00 kohvi ja tükike shokolaadi
10:00 2 nektariini
13:00 kolm viilu fileeliha, ahju-varsseller, kodujuust, idud
20:30 kahest munast ja seentest-sibulast omlett, natu soolalõhet (isetehtud-sidrunimarinaad), idud, pool tomatit, wasa
23:00 kaks kiivit

Neljapäev
07:45 sidrunivesi 1kl
08:15 2 munaga praetud shampinjonid pool punast sibulat ja tomatit natu soola-lõhet, kodujuust, maitseroheline, jupike jogurtit, kohv shokolaadiga
12:00 3 aprikoosi
14:00 praetud, hautatud kanaliha, tomati-hiinakapsa-sibula hautises; värske salat redis-kurk-tomat-paprika; keedetud köögiviljamiks
17:00 3 aprikoosi
21:00 sama miis lõunal, väiksem kogus, vähem kanaliha
23:00 0,5 avokaado toorjuustuga

Reede
08:15 sidrunivesi 1kl
08:35 Praetud 2 shampinjoni, 3 viilu kalkunisinki+ kodujuust, pool tomatit, wasa, kohvi shokolaadiga
13:30 kana+türgi oad+hapendatud kurgid+pool tomatit + wasa toorjuustuga
20:00 tuunikala vees, kodujuust, ürgi oad (peotäis), punane sibul, maitsetaimed
öösel mõned puuviljad

Laupäev
08:45 sidrunivesi 1kl
09:15 praetud 2 shampinjoni, 3 viilu kalkunisinki+ muna, pool tomatit, wasa, kohvi shokolaadiga
12:30 Tükike shokolaadi ja peotäis pähkleid
16:00 täisteramakaronid (6min), pisut juustu, praetud tomat küüslaugu ja sibulaga, salatiks v. tomat, rohelist (sibul, till petersell), pool avokaadot ja sl maitsestamata jogurtit
20:00 valge reip ja 2 virsikut
22:00 õun

Pühapäev
09:10 sidrunivesi 1kl
09:40 omlett shampinjonide ja sibulaga, tera kodujuustu, pool avokaadot, idud, lusikatäis jogurtit
09:50 kohv shokolaaditükikesga
14:30 sealihahautis köögiviljadega (kollane türgi uba, paprika, tomat jne), värske salat – redis, tomat, paprika, hiina kapsas, salatikaste äädikas-õli-supimaitseaine
22:30 värske salat lõunast ja wasa toorjuustuga
00:00 õun

selgituseks -
klaasitäis (sidruni)vett paneb hommikul sisikonna tööle, et suur maotäis kohtaks aktiivset seedekulglat, mitte ei jääks kuskile mao ette toppama. shokolaad on alati vähemalt 70%, Monti soovitab küll vaid üle 80st, aga eestis selles osas hea valik puudub. jogurt on maitsestamata, kodujuust 0%ne. soola toitudele panen väga harva ja võimalikult vähe, suhkrust käin kaarega ringi. üks reedene veinijoomine oli harukordne. kaks korda pole ma suutnud jäätisele "ei" öelda ja ka juustust üritan ma mööda käia, aga nii kord nädalas tuleb ikka ette. alguses sai ikka megaportsud endale ette tõstetud. hirmust, et äkki jään nälga. nüüdseks on portsud normaliseerunud, kuid vahepalasid on rohkemaks läinud..

ja trenn - nädalaplaan on olnud:
E vesiaeroobika või bodybalans,
K jõusaaliatribuutika ja/või vesiaeroobika,
N pilates,
P bodybalans
sügisepoole peaks klubi taas suveunest ärkama, siis saab end ka laupäeval piitustamas käia, nii et graafik asendub ehk normaalsemaga.. tähelepanek on huvitav,et kaal kipub langema korra nädalas. kuskil nädala keskpaigas. siis loksub pisut tagasi, et siis järmise nädala keskel jälle rekordnumberid näidata.

vot nii tubli olen olnud. lootma peab, et jaksu jagub kauemaks:)

täna sain trenni!

viimaste nädalatega kogunenud pinged trennisaalis maha rahmeldada - mida sa hing veel ihkad!
kogu see viha, mis kuhjunud vägivaldsete inimeste vastu.. kõik see sai täna hommikul pooleteise tunni jooksul maandatud jõusaali masinatel ja bassuvees treeneri liigutamise järgi sulpides..
"I'm every woman" kilkas Whitney kõlaritest kui minul peas kumises ühe poisi lause
- ma ei taha oma isa moodi minna.. aga mul vist pole pääsu.. ma ei taha elada sellist elu, millist minu isa on elanud...
"no matter if you black or white" deklareerib Michael vahelduseks.. sõtkun vett oma ümber nii, et vesi läheb kõrva.. vihaselt sõtkun, täie jõuga.
- ma ei taha ärgata hommikul ja avastada, et olen oma naisel kolm hammast sisse löönud. või et mingil hommikul selgub, et olen oma lapse kipsi löönud..
"hit me, baby, one more time!" hüüatab Britney minu mõtte jätkuks treeneri valitud remiksilt..
mõtlen emale, kes on lasknud sel kõigel toimuda. tema allaheitlikusele ja kannatuste piirile..
trenn lõpeb, lesin veel vaadates ujula laepaneele...
milleks see kõik?

päev täis kino ja trenni. autota.

rohkem selliseid päevi!
kõigepealt hommikul kodinad ja lapsed kalessile ja kesklinna poole teele - piletid lunastatud (eelviimased), kellaaeg mil inva-tramm sõidab tuvastatud ja meel pisut ärev - kas saan ikka hakkama, kas mahun kõigist ustest läbi jne jne..
esimene emotsioon uksest välja astudes - soe :) suvi on kohale jõudnud! Lapsed ei tahtnud traditsioonilisest ajast pool tundi hiljem mitte kuidagi uinuda. piu-viu oli kohati enneolematult vali. kuid õnneks ühiajaline - juba enne Sitsi uulitsale jõudmist uinus H. E suutis üleval olla kuni poole Sitsini. trammile (10.40), peatuses ootasime tubli 10 minutit, sest ma olin oma suures sabistamises üle pablanud ja aega kuhjaga varunud, astusin juba sügavas unes lastega. tädid ja üks onugi - loomulikult, pöörasid meile tähelepanu. aga märgata on ka arengut - täna kleepus meie vankri külge ka üks lasteaja-eas poisslaps - mama, smatri dvoje! i devotška i maltšik!1 ja jäi magavaid lapsi vaatama. ema sikutas poissi viisakasse kaugusesse. trammi ei tulnud ega tulnud.. poisi ema kisus poja poolvägisi edasi.. ja hetke pärast seisis poiss üksi me ees ja näppis vankrit.. mõtlesin, kas öelda midagi v mitte, teemal, et s paltsami smotrit ne nada..2, aga piisas, kui vankrit kümmekond sentimeetrit tagasi tõbasin:)

vahepeal astus trammile teisigi kärutajaid. muude hulgas ka kallis tuttav, kes samuti sammud kino poole seadnud - vahva, kui teed niimoodi ristuvad - on vähemalt tuttav ees, kes teed juhendab - kuhu minna ja kuidas astuda;)
kino ukse taga oli saba. vanri-memmedest;) mina, kes ma olin teadnud, et üritus algab kell 11.15, olin meid ikka liiga varakult kohale hiivanud. H ärkas, märkas lapsi ja lalises tunnustavalt - õigesse kohta tõite mind! õigesse kohta:) kui rahvast sisse hakati laskma tormasin kõigepealt külmade jookide leti äärde - vesi!! see saab olema tänase päeva hitt! tõsi, hingehinda tahtsid nad 300grammise pudeli eest - 25.-(1,597€)!
teen tiiru ümber kino keskme-posti (sissepääs, piletimüük, lift) ja üritan tuvastada kedagi, kes mind üles-korrusele aitaks. memmed vankritega seisavad arusaamatul põhjusel sissepääsu ees summas. põhjus selgub liti juures, kui haaran turval sabast ja küsin - kuidas siin üles saab? - tuleb minna, pilet sissepääsus ette näidata ja siis saate liftiga üles. tagasi sissepääsude juures - ei, enne ei saa üles kui kell 11.15, aparaadid ei lubavat.. selge - õnneks E magab ja H on tutvust sobitanud kõrvalseisva kärutibuga - käest juba kinni, nagu esimesel kinokohtingul kohane;)
Kui ükskord üles jõuame ja käru ära pargime ning ma uhkelt kahe tibuga saali poole sammun jääb mingi firma tooteesitleja mind ammulisui vahtima - ja kuhu te meie pudru panete??! Hippi laua juures lubati lahkesit kaksikute-soodust, kui me nende lao-poe üles leiame ja libero-leti ääres pakiti meile kaks pakki mähkmeid kaasa.. näitsik lausus vabandades - kaks last, kaks pakki..

kui me saali jõudsime ja ma oma üllatuseks avastasin, et äärmised kohad ei olegi käiguraja pool, vaid hoopis umbselt vastu seina, sai otsustatud - las need kohad jäävad, ei oska ma laste käitumist ennustada pimedas ja võõras kohas - pääs välja peab olema vaba, et saaksin vajadusel kaks last kaenlas ja kodinad selgas spurtida..
tuli välja, et ma alahindasin lapsi. pisikese B-ga oli kogemus nö tavalise lasteseansi ajast. kui saal löödi kottpimedaks ja heli oli põhja keeratud. B ei talunud seda kauem kui pool tundi. H ja E-ga tulin ära ca pool tundi enne lõppu, esimeste väsimusmärkide ilmnemisel. kusjuures enne filmi kuuldi ära veel lastearsti sõnavõtt. muu hulgas selle kohta, et tema oli hommikul uudistest koledat asja kuulnud.. et venemaal olla diagnoositud lastehalvatus. ja tema ikka väga-väga mures on selle kontingendi pärast, kes vaktsineerimata on.
peale kino Basiiliku kosutav supibuffe ja siis matk kodu suunas. Praegu, oma väikeseks pettumuseks, leidsin, et see kõigest 5km pikk - tunnike kiiret kõndi. Meil läks kaks. koos Rimi-peatusega, kust ostsin mida - ikka vett! (1,5l miski 20.- ehk ca 1,277€). Rimi turvavärav oli esimene, millest me läbi ei mahtunud. ja viimane ka sel kaunil päeval.

niisiis miski nelja paiku jõudsime koju. lapsed puhanud, mina pisut väsinud. õnneks lõunane kohvi hoiab vee peal.
kell on neli.. kui kaasa viieks koju jõuab, jõuaksin pilatesesse. aga oh ebatraditsioonilist neljapäeva - auto paranduses (külmakahjustused, mis tootja lahkelt enda kanda võttis) ja napp kümme minutit jäi puudu kojujõudmise ja taksotellimise ajast..
järgmise bodypumpini poolteist tundi...
elagu bussid! :) tegelikult ei ole ühistranspordil midagi viga. kui liigelda väljaspool tipptundi ja mitte sattuda pomši kõrvale. nii et täna mulle suisa meeldis! astusin 33pealt veel peatus liiga vara - et saada piisavat soojendust (nagu tervest päevast poles veel piisanud:D). Trenn oli aga pisut loiuvõitu.
see oli treeneritest noorim, keda ma bumpis näinud olen, võimalik, et ta lihtsalt ei passinud mulle, kuna lasi paljuski rahval isevoolu teed minna. mõnes kohas, kus oli ette nähtud pisuke paus eelistas ta edasi rabada. mitte et mulle muutused ei meeldiks, aga pausid peaksid ikka omadel kohtadel olema;)
peale trenni ja meeletult mõnusat (nagu alati) sauna ostsin taaskord vee. 300ml. 12.- (0.766€). seda olen ma seni kalliks pidanud. täna mitte.
aa.. ja kilod kukkusid ilusti 83-peale. supi ja ringitormamisega võib tõesti mõne kilo veel kaotada:D

tegelikult on mul paar päeva olnud ka miski vilosoohviline mõttekild kuklas kummitamas. aga mis täpselt - ei mäleta praegu. argiaskeldustest armas päev on selle kokku pressinud.

1 ema vaata, kaks last! tüdruk ja poiss!
2 näppudega vaadata pole vaja..

lipiku jõud

on kokkulepe, selline üleilmne, et üht sorti paberilipik on maksevahend. selline, mille saad, kui teed tööd (või investeerid edukalt või saad riigitoetust - teiste teenitud raha) ja mille annad kui soovid midagi muud saada. noh, näiteks leiba või riiet selga.
mul on viimasel ajal kombeks lastega jalutades panna pähe klapid ja mp3-st kuulata ööülikooli jutte. hariv ajaviide selline. ja sealsetes loengutes oli üks, mida juhtusin kuulama paar päeva tagasi - Johansoni ja Lauritsa loeng teemal unenägu, unelaul ja autorikaitse (otselink->) põnev. eriti jäi mulle meelde näide Iiri pubist (või oli see Šoti oma), ühesõnaga pubi, kus ennemuiste käisid inimesed lõbusalt aega veetmas. kohalikud sellid mängisid oma võimete kohaselt pilli ja tundsid elust lõbu. siis aga tulid inglise ärimehed, omandasid pubid ja panid omad sõnad maksma. interjööri ei muudetud, joogivalikut ka mitte, ainus mis muutus oli suhtumine muusikasse. muusikutele hakati tasu maksma. ja mis juhtus? praeguseks on elav muusika asendunud suure TV-pildiga. kõikjal. kusagil enam ei mängita elavat muusikat. sest autorikaitse nõuab oma ja pillimehed tahavad ka hirmsat pappi.
hämmastav fenomen, aga täiesti usutav, et nii ongi. rahaline tasu tapab loomingu. ja seda mitte ainult muusikavallas.

teine lugu paberilipiku jõulisusest. Arctic korraldas kampaania 8 nädalaga supervormi. idee - kogu kleepse kleepsuraamatusse (kokku vaja 40tk) ja auhinnaks lisaks muudele häädele asjadele 8nädalane maksuvaba suvi. no ja siis on osad trennid nö topelt-tasuvad - kahekleepsutrennid, enamus siiski 1kleepsuga ja jõusaalis käies ei saa üldse miskit. idee muidugi õilis - panna rahvas rohkem trenni tegema. aga mis minuga juhtus? kleepsuraamat sai nagu omaette eesmärgiks, jõusaalis ma nagu enam ei käigi - muidu ei jaksaks 4korda nädalas rühmatrennis käia.. nii et ma veedan klubis isegi vähem aega kui enne - ainult trenni ja sauna ja koju. enne ikka sõtkusin jõusaalis ka tunnike pea iga trenni eel.. kahju kohe. aga noh - nii kui 40 kleepsukest kokku saan, siis tuleb/saab eesmärgiks taas tõsta iseenda kere :)

B odyPump vol2

vol1 on siin->
täna siis võtsin julguse ja läksin selle kava esimesse pumpi. ja mis ma ütlen - minusuguse liigeseväeti jaoks on seal kaugelt liiga palju kükke. kokku ei lugenud aga miski sadakond kindlasti. kõhulihaseid oli pandud lõppu vaid näpuotsaga.. oleks võinud ju pisut rohkem, aga ega's kõike hääd ka ei saa;) keset kava oli äkki aeroobikalaadne hüplemine - oi, ma olen ikka müta-müta kiiremate liigutuste ajal. aga muidu polnud vigagi - isegi väga surnd ei ole praeguseks, võimalik, et hommikul räägin teist juttu;)
enesele mäletamiseks - järgmine kord võta ikka 2,5x4+1x2, mitte vastupidi. seljaseeria jäi kuidagi kesiseks. ja plaaniks kuni paar korda kuus selle kava jooksul trenni jõuda. mitte tihedamini - muidu võib veel põlvedele hüvasti öelda..

ja enda tagasihoidlikud kilod on endiselt 83 peal..

klassikaline pilates (ja mõned küpsised)

Pilates on süsteemne treening, mis on nime saanud oma looja, Joseph H. Pilatese järgi. Pilatese süsteemi põhieesmärgiks on kerelihaste tugevdamine, lülisamba stabiliseerimine ning füüsilise ja vaimse tasakaalu saavutamine. Pilatese treening esitab kehale uue ja põneva väljakutse, sillutab teed maksimaalsele tulemuslikkusele.
Pilatese tehnika tundmine on hea rühi alus, mida on võimalik rakendada igapäevaelus, jälgides oma kehahoiakut nii seistes, istudes, raskusi tõstes kui jõusaalis treenides.
Pilatese harjutusi sooritatakse alati kindlas järjekorras, lihtsamalt keerukamatele. Rõhk on asetatud treeningprotsessile ning harjutuse kogemisele.
Pilatese põhimõteteks on keskendumine, keskendamine, kontrollimine, õige hingamine, liigutuste täpsus ja sujuvus.
Treening on turvaline, kuna harjutusi sooritatakse võimlemismatil ning treening ei koorma liigeseid.

Pilates:
- treenib tervet keha, kuklast kandadeni
- ergutab vaimu
- parandab rühti
- parandab vereringet, tugevdab hingamis- ja närvisüsteemi
- parandab painduvust
- tugevdab süvalihaseid
- maandab pingeid
- leevendab seljavalu

loe edasi siit->

vot sellises trennis käin igal neljapäeval kui vähegi võimalik. parandan keha ja vaimu ja seljavalu. pinged on ju niigi maandatud kahe röömurulliga lustimisest päevad läbi:D
klubis treenitakse klassikalise Pilatese järgi. selles saab minna samm sammult raskemate harjutusteni. minusugusel treenimata põmmpeal ongi tark ikka tasa ja targu alustada - kõigepealt käisin paar kuud start-tundidest, kus anti aimu - mis loom see vastu vaatab;), siis algtasemetundides paar kuud ja nüüd juba mõned head kuud sellises, mida nimetatakse "üleminekuga L1". treeningkavas on veel L2 ja L3 - nende poole vaadatagi veel ei julge;) pildil (pilt pätsatud siit->) on üks viimatiõpitud harjutusi.
treeningtund on (eriti võrrelduna igasugu aeroobikatega) suhteliselt stabiilne ja rahulik - sobib minu meelelaadiga. samas aga mitte nii painduvust ja eelnevat kogemust/eeldusi nõudev kui jooga ja mitte nii liigestele käiv ega mingit kava järgiv kui body-balance. treener on meeldiv, asjalik ja konkreetne, ta käib aeg-ajalt asendeid parandamas ja juhendab kindlakäeliselt aina edasi ja edasi.
õige pilatese tunni tunneb ära sellest, et kümnendaks minutiks on selg märg. on korra juhtunud, et tulin trennist ja riided ei olnudki läbivettinud, siis oli untsus päev - L1 trenni olid eksinud kaks inimest, kel eelnev tee käimata ja tõmbasid harjutuste tempo ja intensiivsuse raksuga maha.
tihti olen tundnud, et appii! miks ma siin ole?! -nii raske! võiks ju kodus seepi vahti!, või pilte sorteerida, või laste keskel lebotada.. aga ei, järgmisel nädalal olen tagasi ja mõnikord mõtlen umbestäpselt sedasama. eriti hull oli see täna - eile ostsin kaasale kaeraküpsiseid. selliseid mõnusaid võiseid.. ja pistsin pooled täna lõunat tehes nahka. ja paar tundi hiljem tundsin, kuidas poleks pidanud sööma - jalg ei tõuse ja kõht on kui vati sees! endale meelde jätmiseks - trennipäeval söö tervislikult ja möödukalt!

pilatesega olevat nii, et peale 10 trenni näed enda keha muutumas, peale 20 trenni näevad teised seda muutust ja peale 30 trenni on sul sootuks teine keha.
mul on vist paar korda 30st puudu. ja võin öelda, et nüüd tunnen end pisut paremini, olen pilatesest sõltuv (jõulude ajal jäi kaks nädalat vahele ja selg kohe valutama!) ja üks viimastest komplimentidest kõlas - sa oled kohe poole õhem, kui aasta tagasi! - kas ma olin tõesti KAKS KORDA nii jäme kui praegu!?? - minu kriitilise pilgu all on arenguruumi küll ja veel..

TotalBall 75

Vaheldusrikas treening kolme palliga. Kasutatakse valikuliselt kas bosu-, fit- või väikeseid palle (med.palle). Tund algab 10 minutilise soojendusega, sellele järgneb 15-20 minutiline sammukombinatsioon. Lihastreeningus, kasutatakse treeningu tõhustamiseks lisaks pallidele ka teisi vahendeid. Tund lõpeb venitusharjutustega.

selline trenn oli täna. polnud kunagi käinud, nagu tegelikult enamustes aeroobika-stiili tundides. päris untsakas. kolme palli meile ei näidatud. kuna aeroobikasaalis oli Zumba-treenerite trenn ja enamus vahendeid seal. meil olid siis suur pall, bosu-pall ja pulk, mida nimetati miskipärast body-stickiks -see oli pulk, mis oma napi meeter-pooleteise juures kaalus neli kilo.
trenn, nagu ikka aeroobika, käis valju musa saatel, et sportijad mitte mingil juhul oma mõtteid ei kuuleks. alguses, soojenduse ajal, tundsin ma end taas puunukuna kisakoori-tüdrukute seas, aga edasi läks huvitavaks - igasugu tasakaalu- ja jõuharjutusi niipidi ja naapidi. mitte väga hullu väge ja jõudu polnud vaja, aga ikka natu. ja tasakaalu ka:)
ja siis ikka raskemate ja raskemate harjutusteni. kuni minu jaoks tuli sein ette - võtka pall jalge vahele, ja sirutage üles, turiseisu - umbes nii võiks kirjeldada seda harjutust millega arvasin end mittehakkama saavat. kui ma siis oma viis kordust olin maha lösutanud, lubasin endal proovida - no vaatan, kui kaugele need koivad siis liiguvad.. ja voila!! päris entukas turiseis see küll ei olnud, aga tagumendi rebisin ikka mõned head detsimeetrid maast lahti!
ohh, küll pärast oli tunne, et liigutaks või maad ja ilma!!
treener pärast mainis, et konkreetse kava ja trennistiili on ta ise koostanud, kasutades pilatese ja aeroobika elemente.
mul on tunne, et ma lähen sinna veel:)

jõusaal + vesiaeroobika

kaks tundi sporti!

Jõusaal
Jõusaalis annavad nõu, viivad läbi personaaltreeninguid ning juhendavad seadmete käsitlemisel sertifitseeritud ja pika kogemusega personaaltreenerid.
Klubi jõusaal on sisustatud parimate, Gym80 Sygnumi sarja seadmetega, mis sobivad masinate suuruse ja kaalupakkide ulatuse poolest nii naistele kui ka meestele ning neid on väga lihtne seadistada. Lisaks on jõusaalis eraldi kardiotreeningu ala, kus on valikus nii jooksulindid, jalgrattad, sõudeergomeetrid kui ka Cross Trainerid. Kõigil kardioseadmetel treenijatel on võimalik vaadata telerit vastavalt isiklikule eelistusele.
Gym80 seadmete kaalupaki ülekanne on kummeeritud lindiga, mis tagab ühtlase liikumistrajektoori kogu raskusskaala ulatuses. Masinate liikumistrajektoori on võimalik väga ulatuslikult reguleerida. Paljudel masinatel on suurendatud lisaraskus kaalupakil, mis võimaldab treenida ka eriti edasijõudnutel. Peaaegu kõiki baasharjutusi on võimalik sooritada nii kaalupakiga kui ka ketastega laetavate masinatega. Et tõhustada naiste treeningut, oleme „kriitiliste” kehapiirkondade jaoks valinud mitu erineva toimega trenažööri.

personaalne kava sai ostetud septembris (minu arvates) hinge hinna eest. ja nüüd, kus ma olen selle järgi juba hea mitu kuud - jestas - pool aastat!! - treeninud, läheb igavaks. algab soojendusega sõudeergomeetril (10min), siis erinevad lihasgrupid - jalad, käed, selg , rind ja kõhulihased igasuguste masinate peal. koos j(r)ahutava kiirkõnniga kardioseadmel lõpus (10min) ja venitustega saab tubli tunnikese veedetud.
vahepeal saab inimesi vaadatud - viimasel ajal tundub nagu oleks jõusaal seltskondliku ajaveetmise paik. OK, saan aru - sõbrantsid, selle asemel et kohvikus mõttetult aega veeta lobisemisega, suunduvad jalutuslindile.. aga kui jõusaal muutub paaritusmängude tallermaaks, on küll pisut imelik, vähemalt kõrvaltvaaataja jaoks. alles paar korda tagasi nägin kuidas üks tsikk oma õllemusklis sellile otseses mõttes kaela hüppas. täna jälgisin, kuidas üks suht vähetreenitud tibi oma kutile konkreetselt veekandja oli... ise mittemidagi tehes oma boyfriendi ühe kangi juurest teise juurde saatis.

AquaAerobics
on tund, kus tehakse erinevaid harjutustekombinatsioone ja kasutatakse mitmesuguseid abivahendeid.
vesiaeroobikaid on aga mitmeid sorte. on aeglasemaid, on rasedele, on süvavee omi. võin vast öelda, et olen igasugustes vesiaeroobika trennides käinud. vesiaeroobika tunni (rohkem kui nt LesMills - programmi tundide) pinge ja meeldivuse paneb paika treener ja muusika (mille valib loomulikult treener). on olemas treenerid, kes kilkavad röömust, et nende ees on inimesed, kes tahavad nendega koos mängida/treenida. teised, kes võtavad seda kui tõsist kisakoori-tööd, nad hüplevad, karglevad ees küll, kuid pisut väiksema amplituudiga, ise kisades rütmi ja kirjeldades järgmist liigutust. noh, veel on igasugu treenereid. ja on olemas igasugu muusikaid. kummalisim, mille saatel aeroobikat teha, tundub olevat klassikaline muusika. aga on ka seda tehtud (aqua-pilatese eelkäija, suvisel ajal). tänane muusikavalik polnud vähem kummaline - operetipopurii. vesiaeroobika on huvitav. vees tundsin ja mõtlesin et mis see siis ka ära ei ole - tundub, et paar tundi bodipumpi on mulle rohkem jõudu andnud - suudan rohkem, jaksan kõvemini. aga kui maa külgetõmbejõud veest väljudes jälle normaliseerus, olid väsimus lihastes tunda küll.
mis mind vesiaeroobika juures veetleb - vesi annab liikumisele teatud elegansi. ja see kui palju sa viilid või kui vähe sa treeneri käsklusest aru saad, ei paista kõrvaltreenijale ära.

kaalunumbrist ma täna ei räägi. see on liiga suur.
äkki on süüdi õhtutine pomelo???

pilt siit->

LesMills BodyPump

on parimate ja tõhusaimate lihasharjutuste programm, mida tehakse hoogsa muusika saatel treeneri juhendamisel 3-kuuliste tsüklitena.
60-minutilises kõiki lihasrühmi hõlmavas treeningus, mis soodustab rasvade põletamist ka puhkeolekus, kasutatakse kange, kettaid ja hantleid.
Erinevate treenerite juhendatavad treeningud koosnevad täpselt samadest harjutustest ning on ühesugused kogu maailmas. Treeningus ei ole sammukombinatsioone. (Arctic Sport Club)

eile käisin pumpis, miski viiendat korda elus ja teist korda kava nr 72 ajal. eelmine kord oli eelmisel kolmapäeval. ja ma pidin neljapäevase pilatese ära jätma, sest jalad ei tahtnud sõna kuulata. eks ta ole üks suhteliset ränk trenn. saali ees teeb valju muusika ja kõva kiljumise saatel treener samu asju, mis ta eeldab, et meie järgi teeksime. kava muutub iga kolme kuu tagant ja on ühtne kõikjal maailmas, kus sedasinast pumpi harrastatakse - nii et oled sa ameerikas, pariisis või tallinnas - sama kava järgi saad teha nagu koduski. eks ta vist ameeriklaste väljamõeldis ole, sest nagu mäcdonaldiski - igal maal samad eined, siis tundub "kodusem". ei, tegelikult oleks patt nuriseda - trenn on kõva ja kavad huvitavad. vähemalt niipalju kui ma sinna julenud minna olen ;) alguses muidugi ehmatas ära, sest üle 15 aasta ilma kehalise aktiivsuseta kerele äkki selline mahv peale panna - hulluks minna, aga nüüd, peale 8-kuulist pidevat treeningut polegi enam väga hull.

suurim kunst pumpis on valida jõukohased raskused - kui võtad liiga kerged, on trenn tiba igav, kui liiga rasked siis on hea, kui lihased ainult paar päeva valutavad. seekordse kava jaoks pole ma muidugui veel õigeid leidnud - esimese korra 5+2,5 oli kohati liiga raske, 2,5 üksi jälle liialt kerge. eilne 2,5+2,5+1 oli muidu paras, aga mingil hetkel tundus ikka pisut kerge.. ehh, järgmine nädal pidi uus kava tulema, eks siis saab kohusetundlikumalt käia ja ka õiged raskused leida.
õppisin eile, et olen eluaeg kükke valesti teinud - sellest ka mu eelmise nädala põlvevalu - kükke peab tegema, nagu istuksid tahapoole, mitte otse alla.. muidu käib keha raskus liigestele. ja väljaaste on teine valupunkt, selles ma ei saanudki aru, mis ma valesti teen - lihastele ei tohtivat see valu teha, ainult koormust.. ehh, eks järgmine kord üritan paremini (õigemini) jalgu seada.
aa, ja LesMills-il on oma kodukas, sealt saab muuhulgas hea ülevaate, mis loom see bodypump on->

body-fit

ma olen pikalt mõelnud, et tegelikult võiks igast trennist mõnda pajatada.
täna käisin teist korda sellises trennis nagu body-fit. Gea oli nii armas ja tiris mu sellesse trenni, ega ma ilma temata poleks sellesse jõudnud. ma olen pisut peljanud seda trenniliiki - selline kisakoori-tibide trenn tundus olevat. tundub tegelikult siiamaani. eriti see soojenduse-osa alguses. treener hüpleb entusiastlikult ees ja teised püüavad järele aimata. mõned paremini, mõned kehvemini. mõni, nagu mina, väga kehvasti. tantsusammud, edasi-tagasi, sammumised, tatsumised, kätetöö ja väikesed hüpped. kõiksugu keerulistes (minu jaoks) kombinatsioonides.
põhimõtteliselt on trenn vahva - alul saab sammumisega parajalt higiseks, pärast veidi jõunumbreid peale ja lõpetuseks venitused. täna oli palju rohkem trennilisi kui eelmisel korral. ja ma nägin mõnda veelgi rohmakamat trennilist kui ma ise. just kohmakus on see, mis mind sellest ja teistestki tantsutrennidest eemale on hoidnud. ma tunnen end kui puunukk iga kord, kui keegi mingit sujuvamat liigutust teeb. hoidku veel et rütmilist ja kiiret. mingi aimduse saab siit->
nojah, eks peangi rohkem aeroobset tegema, muidu on lihas varsti see, mis rasvamao asemel üle värvli veereb ;) . nii ma vähemalt tunnen iga kord kui kaalule astun - juba kuu aega seisak!
aga et kõik ikka ilusasti annaalidesse kirjendada, siis täna oli see päev, kus ma ilusa küljeseeria sootituse eest treenerilt kiita sain! harjutus iseenesest oli siis külitsi lesides - üks käsi pea all, teine rinna ees, jalad 90kraadise nurkadega põlvedest kronksus. siis tõstad ülemise jala rusika jagu teisest kõrgemale ja seejärel hakkad alumist maast kangutama teise juurde. siis käis treeneri iga juures parandas asendeid ja kiitis väheseid. lõppeks väsis ülemine ära, ei muud. aga eks pilates oli selles osas mu eelis teiste ees..
foto autor Retha Scholtz

argijutud

*
täna jõudsin trenni tund aega liiga vara. esimest korda aasta jooksul olin kellaajad segamini ajanud. piletimasin teatas - trennipileteid hakkame väljastama 120minutit enne treeningu algust! mhh...!! aga ega's siis muud kui jõusaali - igal atribuudile poole rohkem aega ja ka poole rohtem energiat! jee!
aga ega's kaal sellest ei hooli.. vaat et näitab suuremaidki numbreid.. - tänane jälle 84,1 peal!! urr, ma ütlen, nüüdsest hakkan möödulinti piinama... see vähemalt venib natuke.. nii cm jagu kuus ehk? ;)

*
ma liitun talvetüdinute klubiga. absoluutselt! villand see lumi, ei näe ma enma romantikat valges vaibas. ei näe ma enam seda süütut malbust! krt... ja EMHI teab, et külma jagub vähemalt veebruari lõpuni. oeh. pilt on ka eelmisest aastast - nii tüdind olen talvest, et lumes/jääs enam midagi piltimisväärset ei näe!

*
ükspäev (päev peale viimast päikesepaistet) sidusin poja endale kõhule ja astusin linna poole. ilm oli hirmkole - lund kallas alla temperatuur oli miinus palju ja tuulgi oli rohkem kui paras - tagasiteel ei saanud kohati silmigi lahti..
üks kallis sõps oli tellinud ühe raamatu ja lisaks olin näinud hommikuTVst huvitavat intervjuud hr R.Rebasega, kes kiitis hr E.Soosaare raamatut Nuripidine aastasada. kiitis nõnda ilusti, et võtsin poja endale kõhule siduda ja raamatupoodi sammuda.
viru keskuse RR poekeses teatati minu teise raamatusoovi peale - ei ole enam. täna läksid kolm viimast.. valgustasin siis poemüüjat, et hea reklaam tehtud teosele.. müüjatar oli abivalmis ja seletas, et Pärnu mnt poekeses on isendit üks ühik, Roccas neli... ohkasin, tõmbasin hõlmad koomale ja vudisime kahekesi läbi tuisu mõnedsajad meetrid. selleski poekeses kehutas müüjatar õlgu ja nentis kurvalt - ei ole enam.. ohkasin kuuldavalt ja rääkisin, et teine müüja just siia mind juhatas.. seepeale müüjatar nõustus, et on jah üks eksemplar, aga see on selle daami käes - osutas kõrvalseisjale. daam aga, polnud veel raamatut ära ostnud, vaatas mind pikalt pikalt pealaest jalatallani, mõtles hetke, küsis, et kas ma tõesti tahan seda raamatut osta - minu sootusrikka jah-sõnapeale pani raamatu letile sõnadega - hea küll, minul on kergem apollosse minna...
armas selline. ei ole head inimesed ilmast otsa saanud. ei ole.
aa ja raamat on tõest hää. (mahti olen leidnud lausa poolepeale jõuda teosega) mulle on vist vanade meeste targutused meeldima hakanud. vonnegut oli eelmine selline..

jõulukilo hala

täna ostsin turult kardulaid. ikka sealtsamast, eesti keelt kõneleva mehe käest, kust alati. vanamees oli täna eriti jutukas. kõigepealt uuris, kas ma suuri kartuleid tahan, või sobiks kui kõik oleks ühte möötu.. tellisin keskmiseid.. siis rääkis, kuidas tema tuttav oli ostnud Rimist kolmekrooniseid kartuleid (tema müüb poole kalimalt) ja visand pärast kodus pooled minema - mädanik sees - kokkuvõttes hind ikka sama. lõpetuseks soovis mulle head isu, aga ärge liiga paju ka sööge - tegevat paksuks!!
tatsasin kodu poole ja mõtlesin trennile - peanminema, peanminema, muidu muutun samapaksuks tagasi :S - ja väida siis veel, et ümbritsevate arvamus ei loe..
niisiis, suurem söömapidu on möödas. ja terve kilo juures nigu naksti:( supidieedile, ma ütlen! - supidieedie! kuigi kallid aastavahetusekülad tõid isetehtud vorstid njamma... ehk mehed söövad supi kõrvale..
trennis sai täna käidud jah, aga lusti eriti ei olnud - võhma nagu polekski, jaksust rääkimata.. parim osa - saun, ka eriti ei meelitanud.
kõige rohkem nautisin tänasest õhtust ehk hoopis liiklust lumepealinnas - laupäevase liiklushõreduse juures oli see suisa nauditav. lumevallid on paari päevaga kõrgunud inimesekõrgusteks - kuressaare majadekõrgusteni on veel veidi aega, aga õige veidi.. teed on kitsamaks muutunud. paljudes kohtades on üks sõidurada suisa kadunud. nii et liiklemine nõudis teatavat loomingulisust koostöös ettevaatlikkusega -võluv:)

84

on see number, millega jõulu-õgimisele vastu läen. näis palju sellest kaunist numbrist järgi jääb nädala lõpuks:) kaal näitas küll vahepeal lausa 83, kuid see tundus olevat kaalu vastutulek minu soovmõtetele - rohkem kui korra ma seda numbrit näinud ei ole...

täna võtsin end kätte ja regasin ujumiskursustele. see käib nõnda lollil ajal - kell 17.00. no ja kuna kaasal on puhkus, siis võisin täna endale lubada üks tund ujumist - ehk õpin lisaks konnale-koerale ka mõne inimlikuma ujmiststiili. või saan vähemalt aru, mis on huvitavat vette hingamses..
valmistusin ette - ostlesin prillidki valmis ning ronisin pisut varem kohale, et masinate peal eelnevalt pisut sooja teha. kuid garderoobis trenniriideid kotist välja lapates selgus aga kurb tõsiasi - ujujat minust niipea ei saa - trikoota ei võeta mind basseini vastu..

eile ostlesin endale paar trenni-särki ja tundsin end selle juures vägagi hästi! nimelt juhtus esimest korda üle pika-pika aja, et ma lähen NORMAALSETE inimeste poodi, valin välja NORMAALSE lõikega ja meelepärasest materjalist riideeseme, võtan allaheitlikult suurima numbri, mis valikus on (konkreetsel juhul XL) ja see on mulle SUUR!!! ma ei suutnud imet uskuda - XL ja mulle suur! L passis juba palju paremini:) - selliste hetkede nimel võib paar-kolm korda nädalas end higiseks ajada küll:D

trennist, ausalt

84 on käes. loodetavasti ikka selleks et jääda. võtsin kokku lugeda - septembrist (kui mulle isiklik jõusaalikava koostati) alates olen grupitrennides käinud 14 korda. (vrdluseks juulikuu, kui ühes kuus sai käidud 13 erinevas trennis). vabanduseks on muidugi see, et enamus trenniaegu mulle nüüd enam ei sobi. ja minu porinale, et pandagu õhtuti trenne juurde loomulikult ei reageerita, öeldakse - aga minge siis teise trenni (valikut ju on, aga mulle miski bodybalants lihtsalt ei isut - hämmastavalt rohkem käib liigestele kui pilates) ja nii ma siis jalutangi paaril-kolmel õhtul nädalas (mõnikord enne "päris" trenni) jõumasinate vahel. isikliku kava järgi. kokku 3 kuu jooksul ca 30 jõusaali-tundi ja mainitud 14 rühmatrenni... mis teeb 72,5 eeku trennikorrast.
mõned raskused olen juba suuremaks tõstnud. 10 minutit sõudmist soojendusena tundub ikka mega-igav alati.. ja venitused kipuvad ära unuma.. siis saab neid järele tehtud basseinis või saunalaval.

kusagil peaks tehtama trennitaja välimäärajat. paneks paar sellist tüpaaži kirja -
esteks noortegrupid v -paarid. nad jalutavad läbi kõik jõusaalimasinad laialt kommenteerides ja vägagi kergeid raskusi kasutades. "parim" kommentaar mida olen kuulnud - njaah, esimesel korral peabki kõik masinad läbi käima, siis saad teada, mis meeldib ja tead seda edaspidi kasutada.
tibi - seletab laialt telefoniga - näiteks - kle tead, nii igav oli kodus,mis ma seal ikka passin, tulin korra kluppi... endal sihuke figuura, et kohe näha, et kooli asemel rohkesti klubis passib... tekib tahtmine käratada - tibi, mine loe mõni raamat, mis rassid siin...
androgüünne häbelik - see naine(?) varjab end kõigi eest kogu aeg. jõusaalis on häbelik ja teda polegi eriti näha. riietub kiiresti, ja varjub osavalt räti taha, sel ajal kui minusugused pekikogud ei viitsi enda varjamisega vaeva näha ja kreemitavad end tsellu-ja muud sorti imekreemidega... siis androgüünid libistavad kiirelt pesu selga, üleriided veelgi kiiremini. teinekord jääb peagi kuivatamata, kui läinud nad ongi..
noh ja minusugused paksukesed - meid aga peab keegi teine kommenteerima, sest ise end ju nii hästi kõrvalt ei näe:D:D

tehispäike

kes oleks arvanud, et 36 aastaselt saab inimene esimest korda tehispäikese alla! õigemini küll -vahele.
et kõik ausal tära rääkida, peab alustama sellest, et üleeile läksin ma trenni. kõik oli iluskena ja nagu viimasel ajal kombeks rassisin jõusaalis, enne kui "päris" trenn peale hakkas, üsna mehiselt. rühmatreeninguks olin valinud selleks korraks AquaIntervali. jõudsin basseini tervelt 10minutit enne õiget aega ja tõmbasin juba õige hoogsaid poognaid ühest bassu servast teise. ei, teistega võidu kihutama ma ei kipu, aga vee peal püsin juba üsna uljalt :D
kell sai täistund ja treenerist ei kippu ega kõppu. tõmbasin siis veel mõned poognad... tüdrukuid oli bassein täis juba ja osad nihelesid kella vaadates. tegin ühega juttu - ei, treenerit pole täna näinud. ehk ikka tuleb... kell tiksus 5minutit läbi... veel 50m... vaatasin basseinis nihelevaid ja kella vaatavaid naisi ning otsustasin asja uurima minna.
treenerite ruumis vaatas mu otsa noormees üsna jahmunult - Margit.. ei ole täna näinud.. uurime. nii, noormees helistab... uurib. mul hakkab vaikselt jahe... jalutan tuulutuskoha alt eemale.. veereb minut. teinegi. pistan nina uuesti treenerite ruumi - noh, mida kuulukse - ei tea, registratuurist uuritakse..
veereb veel mõni minut... kaalun, kas minna vette tagasi, või pesema... jahe on ju niimodi bassu ääres... veerand tundi peale trenni algust saame siis õblukese registratuurineiu musklis treeneri asemel, kes annab meile pidulikult teada, et me oleme arvuti-krati ohvrid. et treenerit ei ole, ei tule ega pole pidanudki tulema. "programmi viga".. irwitasin lahkelt isekeskis -teame neid arvuti-vigasid. keegi saab ülemuselt järgmisel päeval kindlasti koslepi. vb ka kinga või suisa saapa, sest ühe sellise "arvutiviga" pärast vabandati lausa kodulehel paar päeva tagasi. aga meie saime lohutuseks valida meelepärast registratuurist-baarist. kuna kell oli palju, siis kohvi järgi ei isutanud, teed-koogikest samuti ei tahtnud ja kui neiuke mulle solaariumiminuteid pakkus, siis mõtlesin "Jah-mehe" kombel - miks ka mitte!
kaasa naeris - läed nahavähki hankima, jah?!
mina aga koorisin end täna hommikul porgandiks kreemitasin sisse (näo küll unustasin - nii ähmis olin) ja laotasin omad ülekilod klaaside vahele. kõrval riiulikesel olid mingid kummalised kollased jubinad. mul läks mõni hetk aega, enne kui seostasin neid silmadega - mustad täpikesed olid kollaste plastovaalide keskel ja meenutasid pisut kummituslikult silmi.. oli lubatud, et saan lihtsalt nupulevajutusega aparaadiga "sina" peale ja sooja. aga mida ei tulnud oli soe ja valgus. õigemini - mitte midagi ei juhtunud peale pisikese metalse "plõksu" kui ma "start" nupule vajutasin. registratuuri-tips oli ütelnud - 10 minutit on teil aega kreemitada. nu ma siis ootasin kuni 10 min täis sai. ja proovisin veel. endiselt - tühi klõps. mõtlesin - vb kiirustan, vb tädi lükkas mõni minut hiljem oma nupu sisse (või kuidas see seal käib)... ja ootasin veel paar minutit... peas keerlesid loobumismõtted - läen minema ja teen näo nagu oleks saanud nii solaariumit kui sooja.. pole mul seda kiiritust vajagi. aga te ju teate seda jonni - kui midagi lubatud on, siis tuleb see ka endale võidelda! no ja nii ma helistasin. infoliini kaudu registratuuri. õnneks sellest piisas. tibi sättis sealt poolt midagi nii, et minu "start"-nupule vajutamise peale hakkas põlema sini-sinised lambikesed.
valgusin kiiresti lampide vahele ja sättisin UFO-prillid silmile. tõmbasin kaane endale peale ja püüdsin mitte mõelda tomograafia-uuringule kus mul viimati sarnases poosis ja ruumikitsikuses tuli viibida. praegu mütsus kõrvulukustava masina asemel vaid alumiselt korruselt trenni-tümpsu. ikka üks-kaks-kolm, üks-kaks-kolm. ikka kõrgemale-kaugemale- kõrgemale ja tümaki tümaki mussi otsa.. ma olen rannas, see mis puhub on värske mereõhk... päike kuumutab.. nii pealt kui altpoolt..
mul oli hää meel, kui soojus otsa sai ja lambid kustusid. edasi läks juba selget rada - jõusaal ja pilates - need juba palju avaramad ja kodusemad ruumid ning palju rohkem liikumis- ja valikuvabadust:)

trennipäevik

pole nüüd kaks kuud trenniaruannet kokku võtnud. niisiis - juuli-august olid mul küll poole hinnaga (klubisoodustus suveks) kuid võtsin juurde paar personaalkava, nii et trenni peale kulunud 1633 eeku (pluss riided ja joogivesi). trennis käidud 24korda, nii et korrahinnaks 68 eeku. peamiselt pilates ja igat sorti vesiaeroobika. tundub, et bodipump ja -combat või siis võni muu maine aeroobika ja ka spinning lähevad mu'st mööda. vähemalt esialgu.
viimastel kordadel on tublisti ka jõusaalis rassitud, nii et kui täna tuli pesumasinat tõsta, ei tundunudki üldse hull olevat ;) et jah - paaritunnistest trennidest on saanud sirgelt kolmetunnised klubisviibimised:)
kaalunumber on aga kuidagi pidama jäänud:( - kui kahe trennikuu järel hõiskasin viiest kadunud kilost, siis viimase kahe kuuga on lisandunud kadunute nimekirja vaid kaks kilokest. kõrvalseisjatelt saan küll kiita, aga päästevöö on ikka veel arutult suur..
parimad kõhutäied naerda oleme kaasaga saanud muidugi olematutest käemusklitest fantaseerides;) aga tõesti - kui kätt teatud viisi painutada, siis võib aimata, et lihas on tekkimas:D:D

lisaks paneks tärnikese ühe loodetavasti väga tähtsa sündmuse koha peale, kuid täpsemalt sellest ehk järgmise nädala jooksul...

sportlik vanaema

ikka hää on trennis käia. täna sai kolm tundi klubis rassitud! esmaspäeval oli eelmine kord, siis sain lausa personaalse rassimiskava! lisaks toitumiskavale. ja justkui piisaks lihtsalt kavade olemasolust, on kaalunumber ilusti püsinud 87-peal, juba terve nädal!:) aga võimalik, et trenni-kaal on minu mõttemaailmaga sõbraks saanud ja näitab mulle soovnumbreid? ;)

täna olid mõned "esimesed" - esimene kord vanavanemakohustused arstileminekuks isa peale veeretada - aegade klapitamine ja lapsega trallitamine oli päris muhe - kell 13 kooli ette - tibu vankris, kell 13.30 arsti vastuvõtt kesklinnas, kell 14.00 taas kooli ette, laps ajalootundi ja lapselaps vankris kaasa ja kodupoole. pisut hiljem oli tibu Eve-Ly'l veel üks esimene - esimene lõunasöök vanaema-isaga väljas:) tips pidas supiköögis üllatavalt hästi vastu. ja nagu ikka minuga väljas olles, astuvad kõiksugumised inimesed lastele ligi. seekord ronis miski soome mammi ligi jutt ajama, ikka et pieni tütto ja kui vana on... oleks kindlasti rohkemgi lobisenud, aga minu soome pole just kiita..
järgmisel nädalal peaksime saama ka ka esimese trenni... võimalik, et liiga vara, aga ma ei suuda ära öelda Arcticu pakutavast trennist 2-3kuu vanustele lastele.
kakast ja mähkmetest täna ei räägikski... las selle üle väitlevad teised armsad inimesed->

poole peal!

tundub, et mu algne eesmärk polegi nii võimatu... täna - tiba rohkem kui kahe kuuga - alistus 5 kilo. kui võtta jaanikiloke ka juurde, siis kuuga kolm kilo maha... pole paha:D
seda muidugi ka vast seetõttu, et viimasel ajal olen sigalihast eemale hoidnud ja rohkem kana/kala muginud. vb peaks suppidele ka rohkem mõtlema - ehk saab veel mõned kilod ühe jutiga...
kui aga ümbermõõtu vahti, siis alla võtta on kuhjaga - lausa paar kümnekat algkaalust. kui mitte kolm... nii et meelekindlust mulle...
pilt siit->

veel üks kuu olen tubli olnud

sai pisut treenitud.
vaid 12 rühmatrenni ja lisaks vist paar korda ka niisama "uimamist". veek olen enne grupiviisilist treeningut ikka püüdnud astumislaua ja ratta pealt läbi käia - et täie eest klubiskäik oleks. nii et trennikord 54 eeku...
aga mis ei taha langeda, on kaal... - vahepeal jaanid, ja nüüd maasikahooaeg!! no kus ma siis saan päeva mööda saata ilma kilo maasikateta? ja kui lihtsalt maasikad muutuvad tüütuks tuleb ju koore ja suhkruga segada!
täna siis võib öelda, et kuu saavutuseks jäi edasi-tagasi kõikumiste kiuste vaid 1 kilo miinust.
marss trenni ja dieedile! 90,8

jaanikilode ving

eile sain üle "saja aasta" (tegel't kolm päeva) kluppi. oi-kui-kole. liikuda oli raske ja üle POOLE KILO oli jaanide jooma-söömaga tagasi tulnud. kurb lausa - selleks kulub ju jälle terve nädal aega ülepäevast rassimist! 91,8
ei teagi, millel jälle saab nii regulaarselt kui kui meeldima on hakanud, trennis käia - lisaks jaani-vahele on trennikavas sellised augud, et mina ei oskagi enam treeninguid valida nende mõnede seast mis alles jäänud; niisama seadmete-saalis vändata on ikka nüri mis nüri; ja jooksuvormis ma ka veel pole:( täiesti asja eest pakutakse paariks suvekuuks poole väiksemat kuutasu... eks paistab - täna ei jõudnud - töö tahtis tegemist ja lemmikpsühhiaater väisamist,- homme vist ka ei jõua - wWw tahab kordamist (ja wägisi tundub, et koos wihmaga) ülehomme ka päev... loodetavasti.. aga nii need grammid ju ei kahane!