tehispäike

kes oleks arvanud, et 36 aastaselt saab inimene esimest korda tehispäikese alla! õigemini küll -vahele.
et kõik ausal tära rääkida, peab alustama sellest, et üleeile läksin ma trenni. kõik oli iluskena ja nagu viimasel ajal kombeks rassisin jõusaalis, enne kui "päris" trenn peale hakkas, üsna mehiselt. rühmatreeninguks olin valinud selleks korraks AquaIntervali. jõudsin basseini tervelt 10minutit enne õiget aega ja tõmbasin juba õige hoogsaid poognaid ühest bassu servast teise. ei, teistega võidu kihutama ma ei kipu, aga vee peal püsin juba üsna uljalt :D
kell sai täistund ja treenerist ei kippu ega kõppu. tõmbasin siis veel mõned poognad... tüdrukuid oli bassein täis juba ja osad nihelesid kella vaadates. tegin ühega juttu - ei, treenerit pole täna näinud. ehk ikka tuleb... kell tiksus 5minutit läbi... veel 50m... vaatasin basseinis nihelevaid ja kella vaatavaid naisi ning otsustasin asja uurima minna.
treenerite ruumis vaatas mu otsa noormees üsna jahmunult - Margit.. ei ole täna näinud.. uurime. nii, noormees helistab... uurib. mul hakkab vaikselt jahe... jalutan tuulutuskoha alt eemale.. veereb minut. teinegi. pistan nina uuesti treenerite ruumi - noh, mida kuulukse - ei tea, registratuurist uuritakse..
veereb veel mõni minut... kaalun, kas minna vette tagasi, või pesema... jahe on ju niimodi bassu ääres... veerand tundi peale trenni algust saame siis õblukese registratuurineiu musklis treeneri asemel, kes annab meile pidulikult teada, et me oleme arvuti-krati ohvrid. et treenerit ei ole, ei tule ega pole pidanudki tulema. "programmi viga".. irwitasin lahkelt isekeskis -teame neid arvuti-vigasid. keegi saab ülemuselt järgmisel päeval kindlasti koslepi. vb ka kinga või suisa saapa, sest ühe sellise "arvutiviga" pärast vabandati lausa kodulehel paar päeva tagasi. aga meie saime lohutuseks valida meelepärast registratuurist-baarist. kuna kell oli palju, siis kohvi järgi ei isutanud, teed-koogikest samuti ei tahtnud ja kui neiuke mulle solaariumiminuteid pakkus, siis mõtlesin "Jah-mehe" kombel - miks ka mitte!
kaasa naeris - läed nahavähki hankima, jah?!
mina aga koorisin end täna hommikul porgandiks kreemitasin sisse (näo küll unustasin - nii ähmis olin) ja laotasin omad ülekilod klaaside vahele. kõrval riiulikesel olid mingid kummalised kollased jubinad. mul läks mõni hetk aega, enne kui seostasin neid silmadega - mustad täpikesed olid kollaste plastovaalide keskel ja meenutasid pisut kummituslikult silmi.. oli lubatud, et saan lihtsalt nupulevajutusega aparaadiga "sina" peale ja sooja. aga mida ei tulnud oli soe ja valgus. õigemini - mitte midagi ei juhtunud peale pisikese metalse "plõksu" kui ma "start" nupule vajutasin. registratuuri-tips oli ütelnud - 10 minutit on teil aega kreemitada. nu ma siis ootasin kuni 10 min täis sai. ja proovisin veel. endiselt - tühi klõps. mõtlesin - vb kiirustan, vb tädi lükkas mõni minut hiljem oma nupu sisse (või kuidas see seal käib)... ja ootasin veel paar minutit... peas keerlesid loobumismõtted - läen minema ja teen näo nagu oleks saanud nii solaariumit kui sooja.. pole mul seda kiiritust vajagi. aga te ju teate seda jonni - kui midagi lubatud on, siis tuleb see ka endale võidelda! no ja nii ma helistasin. infoliini kaudu registratuuri. õnneks sellest piisas. tibi sättis sealt poolt midagi nii, et minu "start"-nupule vajutamise peale hakkas põlema sini-sinised lambikesed.
valgusin kiiresti lampide vahele ja sättisin UFO-prillid silmile. tõmbasin kaane endale peale ja püüdsin mitte mõelda tomograafia-uuringule kus mul viimati sarnases poosis ja ruumikitsikuses tuli viibida. praegu mütsus kõrvulukustava masina asemel vaid alumiselt korruselt trenni-tümpsu. ikka üks-kaks-kolm, üks-kaks-kolm. ikka kõrgemale-kaugemale- kõrgemale ja tümaki tümaki mussi otsa.. ma olen rannas, see mis puhub on värske mereõhk... päike kuumutab.. nii pealt kui altpoolt..
mul oli hää meel, kui soojus otsa sai ja lambid kustusid. edasi läks juba selget rada - jõusaal ja pilates - need juba palju avaramad ja kodusemad ruumid ning palju rohkem liikumis- ja valikuvabadust:)