26. aprill 2010

tädimagnetid

ükspäev saime toast vaevu välja, olin just kohendamas soojakotte- seljaga tänava poole ja tagument upakil. kui astus ligi venekeelne tädi ja seletas (lisaks traditsioonilisel oh kui nunnu, oh kui armas!) 'ja vam jablotšku dam. ja konfetki ne daju"1 ja surus H-le pihku suure rohelise õuna! E oli samal ajal süvenenud oma piimapudeli tühjaks tõmbamisse ega paistnud esmapilgul väljagi. kui proua oli lahkumas, siis ta alles märkas: 'oi, zdes drugaja tože!' 2 - erinevalt tavalisest kaksikutejutu-algusest.

üks juhus oli nädalapäevad tagasi. tuli tädike ligi ja uudishimutsema nagu tädid ikka tavaliselt sulaselges vene keeles - oi, kaksikud?! olen juba õppinud kohmama - jajah. poiss ja tüdruk, jah? - täpselt nii:) oi, teate, mul tütar ootab ka kaksikuid! - millal nad sündisid?? - ee? mitmendal nädalal? ee.. 38 ikka keisrilapsed, jah? nüüd juba taipasin, et olin oma valedega sootuks kaugele läinud.. ja kui palju kaalusid ka?? kohmasin midagi. numbrid olid tädi jaoks vist kaugelt liiga suured tädi ainult oigas ja sai vist ka aru, et oli liiga palju pärinud.. soovis, nagu enamus tädisid, et jumal mind hoiaks ja et mul ja lastel ikka tervist oleks..

ja täna, jalutasin mina suvalist stromka- tänavat mööda, kui kuulsin üle ööülikooli helide kuidas keegi mind hüüab - hei, devotška! podoždite minutotšku!3 arvasin juba, et olin midagi kaotanud - kiire kontroll - papud olid alles. tädi jõudis ähkides minuni ja seletas -
teil väikesed lapse, kas te sellist mašinat tahate? mina küsima, et mis mašinat? no selline masin, et panete lapse sinna sisse ja siis saate omaette toimetada, laps kõnnib ringi ja teid ei sega... poes maksab 170, mina pakuks 100ga.. ei, vat sellist mašinat ei soovi.. tänasin ja keerasin selja..

mõned tunnid hiljem olin otsustava ilmega rühkimas turu poole, tuleb vastu vanem tädi ja naeratab juba kaugelt-kaugelt. kirjatsura soovituste kohaselt varjusin suurte päikeseprillide taha ja sammusin enesekindlalt üha edasi. tolleks hetkeks olin ma näinud juba viite sarnast tädi, kes ootasid lihtsalt naeratust ja noogutust, et neil on õigus - on küll poiss ja tüdruk... ja et ma olen küll õnnelik ja õnnistatud.. soovisin lihtsalt kiiresti koju jõuda.. aga tädil olid teised plaanid. ta rabas mul suisa varrukast ja rääkis (taaskord sulaselges vene keeles) kuidas tema pojal on ka kaks last - oba devotški!4 aga teil on täispank! te olete vist väga õnnelikud... oeh..

täna võtsin esimest korda piknikulinad kaasa - pikendasime jalutuskäiku pooletunnise paigalistumise võrra. õigemini paigaltspurdi võrra:)
alguses olid lapsed uudsest olukorrast võlutud - vabadus! E taipas seda kiiremini, et tekilt on võimalik ka väljapoole minna. alguse murututi tuustimine vaibale asendus lahkumiskatsetega. kõigepealt neljakäpakil ja siis suisa püsti-püüdes. mul oli hiiglama kahju, et kaamerat kaasa ei võtnud. seda uudistamist ei saa sõnadesse panna. lapse säravad-avali silmad, kohmakas püüd jalul seista ja edasi astuda mis päädib aeg-ajalt tagumikule patsatamisega, aegajalt kolmnurka-pealaele toetumisega.
üks kindel hää asi on paigal lebotamisel - siis ei tule seda täditamist nii palju taluda:)

1 annan teile õuna. mina komme ei anna!
2 oi, siin on teine veel!
3 hei, tüdruk! oodake natuke!
4 mõlemad tüdrukud.

1 kommentaar: