vaade koduukselt

selline songermaa on meie majaesine olnud juba paar nädalat. varem hullem kui pildil, nüüd pisut parem juba. mis väikesele Haraldile asja juures kõige enam lõbu pakub on loomuliklt kõiksugu teetöömasinad! üks suurimaid rahulolutundeid valdab mind meie trepikoja ees kasvanud maltsalisega seoses. loodetavasti on selle juurikad koos muu pinnasega igaviku teed läinud. ikka jube oli vaadata, kuidas suve algusest saati mingi suurte lehtedega poolpuitunud malts meie õue kattis. kallis kaasa küll arvas skeptiliselt, et tema seda enne ei usu, kui muru maas ja suvi möödas - teatud juurikad olevat sügaval ja elujõulised.

Haraldi mängudesse ja jutu sisse on tulnud kahesõnalisi tegevusi, nt "kopa mulda", "issi süüa" jmt. mõningaid asju teab täpselt. nt et õueminekuks tuleb müts pähe panna ja sandaalid jalga. teinekord, kui juhtub nähtaval olema, nõuab ka jope selga. mütsi suhtes on peps poiss - ainult üks müts (siniroheline) on lemmik, teise (valge nokaga) võib kah pähe panna, aga teisi ei tohi mitte härrale pähe suruda!
samas poti olemust keeldub ta aktsepteerimast. kui mähe või püksid jalas, siis tuleb lihtsalt muuseas end kergendada, kui ei, siis saab uudistada, et mis purskkaev see tuleb, isegi kui pott vaid sammu kaugusel on. ei mingit hoiatust ega eelnevat poosivõttu.
söögi suhtes on poiss valivamaks läinud. peamine toidus on liha. kanaliha, loomaliha, sealiha. kala pole liha. köögiviljadest on häda korral nõus sööma kõike (kui liha taldrikul otsas ja kõht tühjavõitu), kuid eelistuste järjekord on kartul - porgand ja siis ülejäänud. kui kõhus veel vajadust on. reeglina pole.