kuldne sügis

ma olen juba paar nädalat rahutult jalalt-jalale tammunud ja mõtelnud - see KULDNE sügis läeb kohe-kohe mööda, aga mul pole mahti olnud klõpsimaski käia. nu, tänase päevaga saab siis selle "linnukese" kirja. - käisime pisikese aardekesega sügist piltimas. ikka tema ees veeremas ja mina plõksides järel. veel pilte siit->

tegelikult on pildistamine nagu sõltuvus. nüüd, kui peab (ja muidugi ka - saab) lastega rohkem tegelema kui nt suvel, on nagu sõltuvusmärgiks see, et näen igal pool midagi piltimisväärset. nt käisin ükspäev vanalinnas. ja nagu muuseas vedeles tänavanurgal tühi klaas sidruni ja mingi vedelikuga. joogikõrski tilpnemas. ja need sügisevärvid... ja päike piilus pilve tagant.. ja vahtralehed munakivisillutisel... ohh.. need pildid kõik jäid pildistamata, sest kätel on muude kallimatega tegemist kuhjaga - ei leia mahti fotukat mähkmekotti pista;)

piriseda tahaks ka! teemal - sai küll ilus suur teetöö jälle enne valmisi saanud, aga öelge mulle palun - milleks, oh milleks, neid vöötradasid nii palju kui 99,9 prossa autojuhtidest neist ei hooli!!! ma olen sellel tutikal teel viimasel ajal jalutanud pea iga päev ja umbes kaks korda on mulle vöötrajal teed antud autode poolt! ometi ei ole ma miski õbluke plika, keda kaksikute-kalessi tagant eriti näha pole. titevanker isegi ju peaks näitama, et ettevaatust - inimesed teel! ausõna - jalaga sellistele!