ehk kuidas ma hakkama saan?! on paljud, nii tuttavad, kui võõramad küsinud.
noh et mismõttes?
kahe lapsega?!
ämn.. ema sai mul ka hakkama, miks mina ei peaks. ja mul on kaheksa kassi veel peale kauba. lohutan kõiki. noojah, kui kuulutjutud tõele vastavad, siis mõne päeva pärast seitse. kassi.
näiteid päevast:
hommik. pere asjalikumad sätivad tööle. pisikesed roomavad/tuterdavad jalgades. "tahan mutikat", "tahan istuda...", "ei, tahan iia istuda!". ott, kui vaiksem, tasasem ja veel ka paiksem, istub vaikselt suures toas ja asjatab kas mänguasja või kuivikuga. B teatab pisut ebaadekvaatselt - "ott udub", leidnud ühe kuiva mähkme ka: "ott, uiva ässu alga"...
... mõned minutid hiljem - "iiri, tadaa, aimo, aadaa" selleks ajaks olen heal juhul saanud kaks lonksu kohvi joodud. parimal juhul ka võileiva nina ette. just. nina ette, mitte söönuks.
edasi läheb samas taktis - pissile-multikat-õue-(k)iisu nõutakse kümne minuti jooksul ca neli korda.
kusagil poole kümneks olen suutnud manustada oma kohvi. heal juhul ka
võileivad. see on müstiline kellaaeg, kui peab kas õue minema või lapsed üksteisest isoleerima. pisike B pole veel õppinud jagama. ei mänguasju, vankrit, raamatuid, tooli ega inimesi. ta muutub vaikselt üha tigedamaks ja tigedamaks. vahel valab oma (allasurutud?) viha välja kassidele, lauale, toolile, otile, minule... seda (viha väljavalamist) juhtub aina tihedamini siis kui lapsi hoida mingil müstilisel põhjusel tubases ruumis. poole kümne paiku on siis selline murdepunkt, kus peab hakkama napilt kahe käega kuuele jalale ja kuuele käele ja kolmele kehale-peale katteid ülestikku laduma. õnneks on seni pidanud suhteliselt sooja ilma. nii et õhukesest kampsist, sallist ja kombest (või jope+püksid) piisab. lastele. mütsid ja kindad leiavad kindla koha alles all koridoris - enne õue astumist. ärge küsige kuidas lastele riideid selga saada, kui samal ajal jooksevad jalus, või lausa ronivad jalgu mööda üles 2-3 väikest, küüntega varustatud, karvakera. seda peate te teinekord ise õppima tulema - oma silm olla kunn.
õues. B-le mullitaja (asendamatu abimees) kätte ja ott autosse. sebin vankri pagasnikust (asendamatu panipaik) välja ja lahti, rattad alla. ja valmis me olemegi! seejärel - vastavalt tujule (mitte minu, reeglina ikka B) ja kellajale- stromkale, turule, kiigeplatsile. või mõnes teises järejekorras.
ma ei tea, mis nägu minul peas on. mitte keegi, kellega ma olen sel teemal suhelnud ei saa aru, miks just minuga kõik võõrad kõige rohkem jutustavad. alates lihtsalt möödujatest mutikestest või taadikestest, lõpetades liivakastiääre juttudeni lapsevanematega. täna nt tuli tädike mulle tee peal seletama, et kui ilus pleed mul ikka on! pikalt tuututas - sellised asjad kootakse ju ise, eksole! enne seda läks üks mees meist mööda sel hetkel kui B oma punaste kummikutega lombimõnusid nautis ja seletas talle põhjalikult, kuidas paremini pritsida. õnneks või kahjuks vene keeles, nii et kõik nüansid mulle kohale ei jõudnud.
kuidas taltsutada vanema tibu jonnituuri ja hoida teda sõiduteele jooksmast, kui sul on väiksem tibu vankris? võlunipp on, et ära lase lapsi käeulatusest kaugemale. nuu ok, kui haardeulatusest väljas, siis peab ta olema vähem kui kolme sammu kauguses. jah. selles osas on mul veel õppimisruumi. ausõna. täna leidsin end mingil hetkel, kummikuteta tibu süles kriiskamas ja vehklemas, ehmumas selle üle et vanker triivib omaette mööda kõnnitee kallakut tagasi... samal ajal üritas üks lahke vanamammi meile appi tormata. lükkasin saapad jalaga vankri poole ja hõlmasin olukorra oma suure "egoga"...
lõunaunele jäämine on ainus, mis meil väga hästi õnnestub (eilne päev välja arvata, loodetavasti oli see erand). eriti siis kui päevaplaanist (10-12 õueaeg, pärast seda vähemalt paar lusikatäit kartulit) kinni pidada. ott uinub 5-10 minuti jooksul. oma voodisse. kaissu. meie Bga oleme kõrval. õnneks meeldib Birgittale raamatuid lugeda. täna (taas)avastasin endas ka juttude väljamõtlemise oskuse. seejärel B uneaeg - kuiv mässu alla, tudupüksid jalga, oma voodisse, piim kätte, pikali, tekk peale. maksimum 25 minutit kokku. ma võiks vist lausa uhke olla selle üle. aga tegelikult on meil tublid lapsed:)
siis tulevad õndsad 1,5 kuni 3 tundi kui saab tegeleda kas tööasjade või söögivaaritamisega. ja kell 3-4 algab päev otsast pihta ;)
jah, tõtt tuleb tunnistada ning mainida, et kallis kaasa on sel nädalal enamusel päevadest pool päeva kodus veetnud ja sellega minu toimetulemise kergemaks muutnud. eks paistab, mis saab järgmistel päevadel, nädalatel ja kuudel.
nii et kui minust siin eriti kuulda pole - siis teate, millega ma tegelen ;)
31. oktoober 2007
28. oktoober 2007
25. oktoober 2007
kiitused
no ma lihtsalt ei saa. lihtsalt pean kiitlema.
ma olen viimase 48 tunni jooksul ikka ropult kiita saanud! alustame siis algusest:
kõigepealt klassijuhataja - te olete kõige aktiivsem lapsevanem e-kooli kasutajate seast. vähemalt minu klassis!
siis klient - mul on hea meel, et ma teiega räägin! ma käisin eile saaremaal, ühel konverentsil ja seal vaatasid nii saarlased kui soomlased meie voldikuid ja visiitkaarte ja imetlesid - kes teil küll kujundja on!
siis lapse pruta - ma kuulsin jah, lauri kiitis, et te teete väga hästi süüa!
ja metsatagune kiitis ka. aga tema kiitused on juba nii tavalised (igakord kui näeme tuleb sealt süle ja seljaga) nii et neid ma eraldi ei rõhutakski ;)
mul tekib superwomani kompleks juba...
ma olen viimase 48 tunni jooksul ikka ropult kiita saanud! alustame siis algusest:
kõigepealt klassijuhataja - te olete kõige aktiivsem lapsevanem e-kooli kasutajate seast. vähemalt minu klassis!
siis klient - mul on hea meel, et ma teiega räägin! ma käisin eile saaremaal, ühel konverentsil ja seal vaatasid nii saarlased kui soomlased meie voldikuid ja visiitkaarte ja imetlesid - kes teil küll kujundja on!
siis lapse pruta - ma kuulsin jah, lauri kiitis, et te teete väga hästi süüa!
ja metsatagune kiitis ka. aga tema kiitused on juba nii tavalised (igakord kui näeme tuleb sealt süle ja seljaga) nii et neid ma eraldi ei rõhutakski ;)
mul tekib superwomani kompleks juba...
lapsevanade koosolek
ehk kas direktor peaks olema pedagoog, bürokraat või juht? tegelikult ma ei tahaks seda teemat kirjutada. palju parem oleks pista pea liivaalla, nentida, et pojal on poole (ok 3/4) aasta pärast selle kooliga ühel pool. ja mitte viriseda. aga teisest küljest oleks nagu vaja jagada ka. kogemusi.
nii et meil oli eila lastevanemate üldkoosolek. sihuke, kus terve kooli lastevanemad saavad kutse osaleda ja aktiivsemad neist siis ilmuvad kohale ka. meie poisi klassist olid kohal kaks vanemat peale meie. vist.
niisiis. hakkab koosolek. inimesed kogunevad. imestan veel, et oi-näed-sa, nii palju rahvast on kohal (eelnevatel kordadel olen seal koolis näinud 10-15 lapsevanemaga "üld"koosolekuid) seekord istus saali igas reas vähemalt 4-5 lapsevanemat. kokku siis silma järgi miski 50-70 vahel. esimeseks korrapunktiks oli kooli hoolekogu aruanne ja töötulemuste kinnitamine.
kõigepealt vabandas direktor minutit mõni. et hoolekogu juhataja ei saanud tulla. andis sõna ühele kuivetunud daamile, kes omakorda vabandas, ja seejärel luges oma kümmekond punkti paberilt maha, millega hoolekogu olevat kolme aasta jooksul "hakkama saanud" (a'la kinnitanud tasuta toidu saajate nimekirju, jmt) ning rääkis pikalt-laialt sellest kuidas ikka osad hoolekogu liikmed on "ära vajunud" ja lõpupoole tegevus nagu lausa soikunud. aga lõppeks palus ta hoolekogu tööd hinnata "rahuldavaks".
vahepeal nägin, kuidas kallis kaasa hakkas kibelema. manitsesin - tasa.. tasa... muidu lõpetad koosoleku lõpus sellesinatse hoolekogu liikmena. tema siis irvitas vastu, et ole sa ise ka tasa, muidu lõpetad hoopis sina hoolekogu liikmena...
meie õnneks, aga, oli uus, viieliikmeline, hoolekogu juba hoolega valitud. minu ainukesele (sõnatule) küsimusele - kas nad kõik on suvatsenud valimispäeval ka kohale ilmuda, sain mõned minutid hiljem masendava vastuse.
esimene nimekirjast esines teadaandega,e t tema ikka päris kahtleb, kas tema ikka hakkama saab - tööl ka nõnda palju tegemist... direktor siis küsima - ehk te teate kedagi, keda enda asemele soovitada. kandidaat ei teadnud. nimi jäi paika. teine nimekirjast ei olnud kohal. klassijuhataja (kelle kohuseks oli olnud nimetet inimese nõusolek saada, nagu ma aru sain) ütles : ta ei ole oma otsusest teada andnud. direktor: oma eitavast otsusest? klassijuhataja - ei, oma otsusest, ta pole ütelnud ei "jah" ega "ei". nimi jäi paika. kolmas nimekirjast oli ka kohal, täiesti olemas. sellel tädil oli säilinud isegi optimismikübe - jah, mina olen valmis oma panuse andma. ütles ta oma "sõnavõtuks". ka viies nimekirjast oli optimistlikult meelestatud - et teeme siis "ära". neljandat, aga, polnud samuti kohal. küll aga olevat ta nõusoleku andnud kandideerida... njhaa... sellise spektaakli lõpuks oli minul juba päris raske end taltsutada ja koolipoisilikult sirguvat kätt alla suruda, aga kallis kaasa taltsutas mind endiselt sõnadega "poole aasta pärast on poiss siit läinud. pole vaja". tõepoolest. ei ole vaja. las teevad ja sebivad need, kellel on rohkem motivatsiooni, kui pooleks aastaks. loodetavasti on. motivatsiooni...
oki, koosolekuga edasi - enamushäältega (viis vastu) võeti vastu hoolekogu uus koosseis. seejärel hakkas tuututama direktor. millest kõigest ta rääkis, ei ole mul meeles. küll aga on meeles üks mõte, mis sähvatas kusagil järgmiste lausete vahel:
"ja E-kool on meid viinud uuele tasandile. uuele tasandile lapsevanematega suhtlemiseks. meil ei ole enam klassipäevikut, meie õpetajad ei pea enam hindeid kusagile mujale üles märkima, kui E-kooli. see on aidanud meil kokku hoida aega. aega ja pabereid, sest ka klassijuhataja ei pea enam saatma kodudesse kirjalikke hinnetelehti - piisab kui lapsevanemad piisavalt tihti e-kooli külastavad"
see mõte seondus minu esimese kontaktiga sama direktoriga. esimeses vestluses paar aastat tagasi väitis ta meile täpselt sama tonaalsusega (mida ma toona pidasin konkreetsuseks, seekord aga tülpimuseks) - ei, siit koolist ärge oodake e-kooli. e-kool siia ei tule. mitte mingil juhul.
et kas direktor peabki olema bürokraat? ja et ei olegi imestada et nii kooli maine, kui tase on allapoole igasugust arvestust - selle direktori käe all ei pea vastu ükski hoolekogu. võimalik, et mõni hakkajam õpetaja saaks hakkama, aga sellega asi ka piirduks - hakkama saamisega. arengut ei ole loota. kahjuks.
votjah, edasi kuulsime erinevatelt direktori asetäitjatelt ettekandeid teemal "olukorrast koolis". entukaim neist oli muidugi huvijuhi oma. temast kuidagi paiskus välja seda soojust, hoolivust ja entusiasmi, mida oleks oodanud KÕIKIDELT õpetajatelt.. aga küllap ootan siis liiga palju. meelde jäid mõned numbrid - 27% lapsevanematest vaatavad e-kooli vähemalt korra nädalas. vaid 11%-l puudub kodus/tööl internetivõimalus. - kas ülejäänud 62% on hoolimatud? või tõepoolest kardavad arvutit kui tuld? aga kuidas nad siis tööga hakkama saavad?
ohh, ja epu viiti (link) naersin ka. teise saamatuse üle. no ajas lihtsalt itsitama, kuidas üks tütarlaps end psihholoogiks peab. ise veri-verivärske (kui üldse) diplom käes ja astub vanemate ette mapp peos, et sealt maha lugeda oma nimi, ametikoht, lahtioleku ajad. aga enne kui lahtiolekuaegadeni jõuda, pean tutvustama veel oma töö sisu... luges ja veeris seal midagi, mis on tegelikult üldteada tõde, kuni jõudis punktini - ja süstima peab... (jäin kuulatama) ...süstima peab optimismi ka nendesse lastesse, kellel õppimine nii hästi ei lähe kui neilt oodatakse. veerib tüdruk konarlikult oma kladest maha...
jahha, jäin praegu mõtlema. küllap sellest optimismist siis puudu jääb, selle tüdruku elus..., selle kooli igapäevas...
nii et meil oli eila lastevanemate üldkoosolek. sihuke, kus terve kooli lastevanemad saavad kutse osaleda ja aktiivsemad neist siis ilmuvad kohale ka. meie poisi klassist olid kohal kaks vanemat peale meie. vist.
niisiis. hakkab koosolek. inimesed kogunevad. imestan veel, et oi-näed-sa, nii palju rahvast on kohal (eelnevatel kordadel olen seal koolis näinud 10-15 lapsevanemaga "üld"koosolekuid) seekord istus saali igas reas vähemalt 4-5 lapsevanemat. kokku siis silma järgi miski 50-70 vahel. esimeseks korrapunktiks oli kooli hoolekogu aruanne ja töötulemuste kinnitamine.
kõigepealt vabandas direktor minutit mõni. et hoolekogu juhataja ei saanud tulla. andis sõna ühele kuivetunud daamile, kes omakorda vabandas, ja seejärel luges oma kümmekond punkti paberilt maha, millega hoolekogu olevat kolme aasta jooksul "hakkama saanud" (a'la kinnitanud tasuta toidu saajate nimekirju, jmt) ning rääkis pikalt-laialt sellest kuidas ikka osad hoolekogu liikmed on "ära vajunud" ja lõpupoole tegevus nagu lausa soikunud. aga lõppeks palus ta hoolekogu tööd hinnata "rahuldavaks".
vahepeal nägin, kuidas kallis kaasa hakkas kibelema. manitsesin - tasa.. tasa... muidu lõpetad koosoleku lõpus sellesinatse hoolekogu liikmena. tema siis irvitas vastu, et ole sa ise ka tasa, muidu lõpetad hoopis sina hoolekogu liikmena...
meie õnneks, aga, oli uus, viieliikmeline, hoolekogu juba hoolega valitud. minu ainukesele (sõnatule) küsimusele - kas nad kõik on suvatsenud valimispäeval ka kohale ilmuda, sain mõned minutid hiljem masendava vastuse.
esimene nimekirjast esines teadaandega,e t tema ikka päris kahtleb, kas tema ikka hakkama saab - tööl ka nõnda palju tegemist... direktor siis küsima - ehk te teate kedagi, keda enda asemele soovitada. kandidaat ei teadnud. nimi jäi paika. teine nimekirjast ei olnud kohal. klassijuhataja (kelle kohuseks oli olnud nimetet inimese nõusolek saada, nagu ma aru sain) ütles : ta ei ole oma otsusest teada andnud. direktor: oma eitavast otsusest? klassijuhataja - ei, oma otsusest, ta pole ütelnud ei "jah" ega "ei". nimi jäi paika. kolmas nimekirjast oli ka kohal, täiesti olemas. sellel tädil oli säilinud isegi optimismikübe - jah, mina olen valmis oma panuse andma. ütles ta oma "sõnavõtuks". ka viies nimekirjast oli optimistlikult meelestatud - et teeme siis "ära". neljandat, aga, polnud samuti kohal. küll aga olevat ta nõusoleku andnud kandideerida... njhaa... sellise spektaakli lõpuks oli minul juba päris raske end taltsutada ja koolipoisilikult sirguvat kätt alla suruda, aga kallis kaasa taltsutas mind endiselt sõnadega "poole aasta pärast on poiss siit läinud. pole vaja". tõepoolest. ei ole vaja. las teevad ja sebivad need, kellel on rohkem motivatsiooni, kui pooleks aastaks. loodetavasti on. motivatsiooni...
oki, koosolekuga edasi - enamushäältega (viis vastu) võeti vastu hoolekogu uus koosseis. seejärel hakkas tuututama direktor. millest kõigest ta rääkis, ei ole mul meeles. küll aga on meeles üks mõte, mis sähvatas kusagil järgmiste lausete vahel:
"ja E-kool on meid viinud uuele tasandile. uuele tasandile lapsevanematega suhtlemiseks. meil ei ole enam klassipäevikut, meie õpetajad ei pea enam hindeid kusagile mujale üles märkima, kui E-kooli. see on aidanud meil kokku hoida aega. aega ja pabereid, sest ka klassijuhataja ei pea enam saatma kodudesse kirjalikke hinnetelehti - piisab kui lapsevanemad piisavalt tihti e-kooli külastavad"
see mõte seondus minu esimese kontaktiga sama direktoriga. esimeses vestluses paar aastat tagasi väitis ta meile täpselt sama tonaalsusega (mida ma toona pidasin konkreetsuseks, seekord aga tülpimuseks) - ei, siit koolist ärge oodake e-kooli. e-kool siia ei tule. mitte mingil juhul.
et kas direktor peabki olema bürokraat? ja et ei olegi imestada et nii kooli maine, kui tase on allapoole igasugust arvestust - selle direktori käe all ei pea vastu ükski hoolekogu. võimalik, et mõni hakkajam õpetaja saaks hakkama, aga sellega asi ka piirduks - hakkama saamisega. arengut ei ole loota. kahjuks.
votjah, edasi kuulsime erinevatelt direktori asetäitjatelt ettekandeid teemal "olukorrast koolis". entukaim neist oli muidugi huvijuhi oma. temast kuidagi paiskus välja seda soojust, hoolivust ja entusiasmi, mida oleks oodanud KÕIKIDELT õpetajatelt.. aga küllap ootan siis liiga palju. meelde jäid mõned numbrid - 27% lapsevanematest vaatavad e-kooli vähemalt korra nädalas. vaid 11%-l puudub kodus/tööl internetivõimalus. - kas ülejäänud 62% on hoolimatud? või tõepoolest kardavad arvutit kui tuld? aga kuidas nad siis tööga hakkama saavad?
ohh, ja epu viiti (link) naersin ka. teise saamatuse üle. no ajas lihtsalt itsitama, kuidas üks tütarlaps end psihholoogiks peab. ise veri-verivärske (kui üldse) diplom käes ja astub vanemate ette mapp peos, et sealt maha lugeda oma nimi, ametikoht, lahtioleku ajad. aga enne kui lahtiolekuaegadeni jõuda, pean tutvustama veel oma töö sisu... luges ja veeris seal midagi, mis on tegelikult üldteada tõde, kuni jõudis punktini - ja süstima peab... (jäin kuulatama) ...süstima peab optimismi ka nendesse lastesse, kellel õppimine nii hästi ei lähe kui neilt oodatakse. veerib tüdruk konarlikult oma kladest maha...
jahha, jäin praegu mõtlema. küllap sellest optimismist siis puudu jääb, selle tüdruku elus..., selle kooli igapäevas...
sõltuvusest
nih, minu bloog siis ka ajakirjanduses (kannika-)servapidi. neile, kes ekspressi viite peale siia satuvad paneks teemakohase lingi - sõltuvusest - ehk siis lugu kuidas ma maha jätsin. suitsetamise. ja teisi mõtteid samal teemal...
kuidas praegune seis on? ikka sama: suitsuisu käib aegajalt - nii korra-paar päevas - peal. suitsunälja, mis kribelema ajaks ei ole enam mõned head kuud tundnud. ja seda, kas ma nüüd "lõplikult" maha olen jätnud - st kuni elu lõpuni- ei julge küll lubada. eks näis. nagu sõltlastel ikka - elagem päev/nädal/kuu korraga.
kuidas praegune seis on? ikka sama: suitsuisu käib aegajalt - nii korra-paar päevas - peal. suitsunälja, mis kribelema ajaks ei ole enam mõned head kuud tundnud. ja seda, kas ma nüüd "lõplikult" maha olen jätnud - st kuni elu lõpuni- ei julge küll lubada. eks näis. nagu sõltlastel ikka - elagem päev/nädal/kuu korraga.
20. oktoober 2007
kelmid kindad
sorteerisime ühele tibule väikseks jäänud riideid. teisel tibul oli röömu kui palju:D paar pilti sai tehtudki->18. oktoober 2007
roosid
vabanduseks kõikidele sünnipäevalistele, keda olen suutnud jälle ära unustada... neile ka, keda ei lastud unustada ;)
15. oktoober 2007
mitut blondiini on vaja, et...
panna seina üks paan tapeeti. ehk kuidas blondiin elektrit rapib.
hoovõtt võttis aega... eee... augusti lõpust alates. ehk siis pea kaks kuud!! ja tegemine ise võttis aega... alla tunni veits. koos kõige eel ja järeltöödega...
see on lähim kokkupuude elektriga, mis mul elades olnud on. sest lisaks akrofoobiale on mul ka hirm elektri ees (hakkan end üha enam ja enam Monk'ina tundma ;) ).
ja siin on siis kogu tööriistavalik (toolbox), mis ühe lambilüliti seinast kangutamiseks vaja. (miinus PVA liim, seda kasutasin keerukate kohtade liimimiseks tapeetimisel) kõigepealt on teil täiesti tavaline lüliti seinas. sihuke, kust pole näha ei ühtegi kruvi ega mutrit ega midagi. siis helistate "asjatundjale" ehk reeglina mehele, keda usaldate ja uurite, igaks juhuks, et kas tõepoolest peab need väiksemad plastikutükid jõuga lülitilt ära kiskuma. jah, kinnitab tema - näppudega soovitavalt, lisab ta. et kruvikeeraja jätaks jäljed. esimene väike plastitükk jääb mulle peale paariminutilist kangutamist näppude vahele. aga teine ei taha kuidagi ära tulla!!! võtan abiks musta peaga kruvikeeraja. pärast viit minutit pusimist saan töövõtte kätte - tuleb kruvikeeraja ots pista kahe tihkelt kinni oleva plastosa vahele ja siis õrnalt keerata. kogu selle, ligemale kümneminutilise sebimise peale saan esimesed kaks juppi maha. enne seda kukub veel miski väike läbipaistev plastosake põrandale, mis ilmselt ei peaks lahti olema ega ammugi mitte maha pudenema...
nii, nüüd vaatab plondiinile vastu kaks kruvipead. mõlemad tavalised, aga pisemad, kui mustapeaga kruvikeeraja keerata viitsib. abikaasa toolbox'ist leian sobiva riista. (see kollase peaga) pingutan oma olematuid tri- ja biitsepseid ning saan need kaks kruvi lahti. seepeale kukuvad suurematsorti plastikosad kolinal põrandale. kardan, et pean helistama kallile kaasale ja ütlema, et ta ehituspoest tagavaralüliti ostaks...
minu hämmastuseks on lüliti sisemus kinnitatud nelja (!) ristpea(!)kruviga, nii et suundun taaskord toolboxi poole... needki puhistades lahti kruvinud avastasin end hirmsa väljavaate ees kohe kohe elektrifitseeritud saada. vudinal tagasi toolboxi manu ja sealt leian teibi, mis käib juhtmete ümber ja teise mille eesnimeks on maalri-. lisaks muidugi nuga... värisevate kätega ühendasin juhtmed ja isoleeriga ennetasin nende juhuslikke kohtumisi. igaks juhuks veel niiskumise eest väike kaitse maalriteibiga... edasine pooltund möödus ludinal.
ettevalmistet liim leidis kiirelt õige koha tapeedil ja seinal ja tapeet leidis õige koha teda ootaval tühemikul.
hoovõtt võttis aega... eee... augusti lõpust alates. ehk siis pea kaks kuud!! ja tegemine ise võttis aega... alla tunni veits. koos kõige eel ja järeltöödega...
see on lähim kokkupuude elektriga, mis mul elades olnud on. sest lisaks akrofoobiale on mul ka hirm elektri ees (hakkan end üha enam ja enam Monk'ina tundma ;) ).
ja siin on siis kogu tööriistavalik (toolbox), mis ühe lambilüliti seinast kangutamiseks vaja. (miinus PVA liim, seda kasutasin keerukate kohtade liimimiseks tapeetimisel) kõigepealt on teil täiesti tavaline lüliti seinas. sihuke, kust pole näha ei ühtegi kruvi ega mutrit ega midagi. siis helistate "asjatundjale" ehk reeglina mehele, keda usaldate ja uurite, igaks juhuks, et kas tõepoolest peab need väiksemad plastikutükid jõuga lülitilt ära kiskuma. jah, kinnitab tema - näppudega soovitavalt, lisab ta. et kruvikeeraja jätaks jäljed. esimene väike plastitükk jääb mulle peale paariminutilist kangutamist näppude vahele. aga teine ei taha kuidagi ära tulla!!! võtan abiks musta peaga kruvikeeraja. pärast viit minutit pusimist saan töövõtte kätte - tuleb kruvikeeraja ots pista kahe tihkelt kinni oleva plastosa vahele ja siis õrnalt keerata. kogu selle, ligemale kümneminutilise sebimise peale saan esimesed kaks juppi maha. enne seda kukub veel miski väike läbipaistev plastosake põrandale, mis ilmselt ei peaks lahti olema ega ammugi mitte maha pudenema...nii, nüüd vaatab plondiinile vastu kaks kruvipead. mõlemad tavalised, aga pisemad, kui mustapeaga kruvikeeraja keerata viitsib. abikaasa toolbox'ist leian sobiva riista. (see kollase peaga) pingutan oma olematuid tri- ja biitsepseid ning saan need kaks kruvi lahti. seepeale kukuvad suurematsorti plastikosad kolinal põrandale. kardan, et pean helistama kallile kaasale ja ütlema, et ta ehituspoest tagavaralüliti ostaks...
minu hämmastuseks on lüliti sisemus kinnitatud nelja (!) ristpea(!)kruviga, nii et suundun taaskord toolboxi poole... needki puhistades lahti kruvinud avastasin end hirmsa väljavaate ees kohe kohe elektrifitseeritud saada. vudinal tagasi toolboxi manu ja sealt leian teibi, mis käib juhtmete ümber ja teise mille eesnimeks on maalri-. lisaks muidugi nuga... värisevate kätega ühendasin juhtmed ja isoleeriga ennetasin nende juhuslikke kohtumisi. igaks juhuks veel niiskumise eest väike kaitse maalriteibiga... edasine pooltund möödus ludinal.
ettevalmistet liim leidis kiirelt õige koha tapeedil ja seinal ja tapeet leidis õige koha teda ootaval tühemikul.
sügis
meie maja kõrval elab üks pihlakas. need marjad ja lehed siis temalt pärit. pildi tegin naabermaja prügikasti kõrval. seegi on hea koht pildistamiseks :D14. oktoober 2007
50 hullu küsimust
mõned küsimused irriteerisid, seepärast võtan vaevaks vastata:
1. Kas sa said nime kellegi järgi?
J.Smuuli näidendi järgi. emale meeldis kangesti, et nimekaim oli korda armastav ja hoolas jne. teismeeas sain sellele vastupidiselt käitudes ikka mitu korda sugeda ;)
2. Millal viimati nutsid?
ee.. ei ütle. aga üsa ammu.
3. Kas sulle meeldib su käekiri?
mul on kaks käekirja. üks natuke meeldib, teisest ei saa midagi aru. (muide, eile nägin unes, et pidin oma käekirja dešifreerima. see oli õudukas)
4. Mis on su lemmiklõunasöök?
konkreetset lemmikut ei ole, aga midagi lihalist ja midagi kartulist.
5. Kas sul on lapsi?
jup. isiklikke üks. ümbruskonnas mitmeid.
kusjuures. lastega on mul kummalised suhted. aastat viis-kuus tagasi hakkasin kangesti ihkama. mõtlesin pingsalt - tahanlast-tahansünnitada. sain. sünnitamisel kaasa aidata. lausa kaks korda 12 kuu jooksul. siis mõtlesin pingsalt edasi - tahan last, tahan last kasvatada. ja kes mu pisikest pereelu lähemalt teavad, need on näinud - lastepuudust mu ümber pole;)
6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
ee.. kui geograafiline vahemaa liiga pikk ei oleks ja kui ma ennast tunneks.. siis ehk ikka.
7. Kas oled tihti sarkastiline?
ma olen viimasel ajal õppinud sarkastiline olema. see on päris lahe ;)
8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
ei
9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
ei. kõrgusekartlikkus on kole asi. ma ei suuda teise korruse rõdultki alla vaadata.
10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
maisihelbeid lihtsalt ei armasta. müslide sees on nad peris head
11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
ei. reeglina mitte
12. Kas pead end tugevaks?
nii ja naa
13. Milline on su lemmikjäätis?
kooli jäätis. läbi aegade
aga käib kah igasugune vaniljejäätis ja shokolaadijäätis. vahepeal oli "Big" mu lemmik...
14. Mida märkad inimese juures esimesena?
silmi. vist
15. Roosa või punane?
sinine
16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
meeletu laiskus
17. Mida igatsed kõige rohkem?
et maailm oleks pisut õnnelikum paik. ja et inimesed oskaksid olla õnnelikud - näha pigem positiivseid kui negatiivseid asju. mina ise nende hulgas. tegelt ka.
18. Millise asja ostsid endale viimati?
ajakirja 'Photoshop creative'
19. Mida hetkel igatsed?
et see söök juba valmis saaks (ma ei oska ahjukartuleid selles ahjus parajaks küpsetada!!!)
20. Mida viimati sõid?
ühe õuna
21. Mida hetkel kuulad?
kõnga-kõnga otilt ja miski seriaal jookseb TVst
22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
ma ei oleks rasvakriit. ja üks värv valida on liiga vähe.
23. Lemmiklõhn?
osoon. sellele järgneb maikellukese lõhn.
24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
ee.. murjam- üks foorumikaaslastest.. (sry pärisnimed on mu nõrk koht)
25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
reeglina ma ei jälgi sporti tv-st. vahepeal sai töö sunnil kergejõustikku vahitud, aga tegelikult on suusatamine see, mida hea meelega TVst vaadata - raja ääres on ilmselgelt liiga külm;)
26. Su juuksevärv?
blond. mitmekihiline.
27. Su silmade värv?
hall
28. Kas kannad kontaktläätsi?
ei
29. Lemmiktoit?
mannapuder
30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
täiesti sõltub. õudusfilm võib ka olla õnneliku lõpuga. nt "Teised"
31. Mis filmi viimati vaatasid?
ee.. eile õhtul TVst oli "üle parda" vist aa ja pärast oli "true blue" miski krimka...
32. Mis värvi pluusi hetkel kannad?
punane
33. Suvi või talv?
kevade
34. Kallistused või suudlused?
mõlemat ja rohkem.
35. Lemmikmagustoit?
jäätis kirsikompotiga. hästi vettinud müsli piimaga on ka hää.
36. Mis raamatut hetkel loed?
kallis kaasa jättis pooleli ja mina lugesin edasi Ülestõusmispäev suht kehv korrektuur, aga muidu päris pandav raamat. (veel veidi ja siis on meil kahe peale terve raamat loetud:D:D)
37. Mida su hiirematt kujutab?
rohelist ringi
38. Mida viimati telekast vaatasid?
vt küs 31
39. Lemmikheli?
vaikus
40. Rolling Stones või The Beatles?
mõlemad
41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
ma olen suht paikne. aga kaugeim on vist prantsusmaa -Pariis
42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
ee.. kas see sobib: suudan keelega enda nina sügada..?
43. Kus sa sündisid?
Kuressaare haiglas
44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?
ee.. mul oli KK ajal kehalises sellega eriline suhe. tegin ühe ära ja ütlesin, et kümme on tehtud. siis tegin teise ja ütlesin et kakskümmend on tehtud jne. aga praegu.. ma arvan et ümmargune null . või siis pool...
45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?
pähkel. ei mäletagi... kas kaasa töökaaslase sõbra naine on piisavalt tuttav? siis nädalake tagasi. augusti alul, tänu ühele toredale suvepeole, sain päris suure tutvusringkonna jagu tuttavaid juurde;)
46.Ütle üks blogija, kellega kohtuksid reaalelus?
mul ei ole uute tutvuste vastu mitte midagi. ausalt ka:)
47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid?
võeh. ma käin raamatupoodidest iseloomu kasvatamiseks ringiga mööda. ikka leian teinekord kasvõi marketilekorvist miski raamatu. praegu on eesmärk leida üks korralik raamaturiiul, see ära osta ja siis vaadata, kas uute raamatute jaoks ruumi ka jääb...
48.Kes oleksid järgmises elus, kas mees või naine?
ma ei usu järgmistesse eludesse. eriti.
49.Kui ei saa taaskehastuda inimesena, siis kellena?
mõh
50.Kelle ankeete lugeda soovid, ütle vähemalt kümme nime?
ämmn.. eksinud (esimene kümme) ja kukekene (teine kümme)
1. Kas sa said nime kellegi järgi?
J.Smuuli näidendi järgi. emale meeldis kangesti, et nimekaim oli korda armastav ja hoolas jne. teismeeas sain sellele vastupidiselt käitudes ikka mitu korda sugeda ;)
2. Millal viimati nutsid?
ee.. ei ütle. aga üsa ammu.
3. Kas sulle meeldib su käekiri?
mul on kaks käekirja. üks natuke meeldib, teisest ei saa midagi aru. (muide, eile nägin unes, et pidin oma käekirja dešifreerima. see oli õudukas)
4. Mis on su lemmiklõunasöök?
konkreetset lemmikut ei ole, aga midagi lihalist ja midagi kartulist.
5. Kas sul on lapsi?
jup. isiklikke üks. ümbruskonnas mitmeid.
kusjuures. lastega on mul kummalised suhted. aastat viis-kuus tagasi hakkasin kangesti ihkama. mõtlesin pingsalt - tahanlast-tahansünnitada. sain. sünnitamisel kaasa aidata. lausa kaks korda 12 kuu jooksul. siis mõtlesin pingsalt edasi - tahan last, tahan last kasvatada. ja kes mu pisikest pereelu lähemalt teavad, need on näinud - lastepuudust mu ümber pole;)
6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
ee.. kui geograafiline vahemaa liiga pikk ei oleks ja kui ma ennast tunneks.. siis ehk ikka.
7. Kas oled tihti sarkastiline?
ma olen viimasel ajal õppinud sarkastiline olema. see on päris lahe ;)
8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
ei
9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
ei. kõrgusekartlikkus on kole asi. ma ei suuda teise korruse rõdultki alla vaadata.
10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
maisihelbeid lihtsalt ei armasta. müslide sees on nad peris head
11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
ei. reeglina mitte
12. Kas pead end tugevaks?
nii ja naa
13. Milline on su lemmikjäätis?
kooli jäätis. läbi aegade
aga käib kah igasugune vaniljejäätis ja shokolaadijäätis. vahepeal oli "Big" mu lemmik...
14. Mida märkad inimese juures esimesena?
silmi. vist
15. Roosa või punane?
sinine
16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
meeletu laiskus
17. Mida igatsed kõige rohkem?
et maailm oleks pisut õnnelikum paik. ja et inimesed oskaksid olla õnnelikud - näha pigem positiivseid kui negatiivseid asju. mina ise nende hulgas. tegelt ka.
18. Millise asja ostsid endale viimati?
ajakirja 'Photoshop creative'
19. Mida hetkel igatsed?
et see söök juba valmis saaks (ma ei oska ahjukartuleid selles ahjus parajaks küpsetada!!!)
20. Mida viimati sõid?
ühe õuna
21. Mida hetkel kuulad?
kõnga-kõnga otilt ja miski seriaal jookseb TVst
22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
ma ei oleks rasvakriit. ja üks värv valida on liiga vähe.
23. Lemmiklõhn?
osoon. sellele järgneb maikellukese lõhn.
24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
ee.. murjam- üks foorumikaaslastest.. (sry pärisnimed on mu nõrk koht)
25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
reeglina ma ei jälgi sporti tv-st. vahepeal sai töö sunnil kergejõustikku vahitud, aga tegelikult on suusatamine see, mida hea meelega TVst vaadata - raja ääres on ilmselgelt liiga külm;)
26. Su juuksevärv?
blond. mitmekihiline.
27. Su silmade värv?
hall
28. Kas kannad kontaktläätsi?
ei
29. Lemmiktoit?
mannapuder
30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
täiesti sõltub. õudusfilm võib ka olla õnneliku lõpuga. nt "Teised"
31. Mis filmi viimati vaatasid?
ee.. eile õhtul TVst oli "üle parda" vist aa ja pärast oli "true blue" miski krimka...
32. Mis värvi pluusi hetkel kannad?
punane
33. Suvi või talv?
kevade
34. Kallistused või suudlused?
mõlemat ja rohkem.
35. Lemmikmagustoit?
jäätis kirsikompotiga. hästi vettinud müsli piimaga on ka hää.
36. Mis raamatut hetkel loed?
kallis kaasa jättis pooleli ja mina lugesin edasi Ülestõusmispäev suht kehv korrektuur, aga muidu päris pandav raamat. (veel veidi ja siis on meil kahe peale terve raamat loetud:D:D)
37. Mida su hiirematt kujutab?
rohelist ringi
38. Mida viimati telekast vaatasid?
vt küs 31
39. Lemmikheli?
vaikus
40. Rolling Stones või The Beatles?
mõlemad
41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
ma olen suht paikne. aga kaugeim on vist prantsusmaa -Pariis
42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
ee.. kas see sobib: suudan keelega enda nina sügada..?
43. Kus sa sündisid?
Kuressaare haiglas
44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?
ee.. mul oli KK ajal kehalises sellega eriline suhe. tegin ühe ära ja ütlesin, et kümme on tehtud. siis tegin teise ja ütlesin et kakskümmend on tehtud jne. aga praegu.. ma arvan et ümmargune null . või siis pool...
45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?
pähkel. ei mäletagi... kas kaasa töökaaslase sõbra naine on piisavalt tuttav? siis nädalake tagasi. augusti alul, tänu ühele toredale suvepeole, sain päris suure tutvusringkonna jagu tuttavaid juurde;)
46.Ütle üks blogija, kellega kohtuksid reaalelus?
mul ei ole uute tutvuste vastu mitte midagi. ausalt ka:)
47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid?
võeh. ma käin raamatupoodidest iseloomu kasvatamiseks ringiga mööda. ikka leian teinekord kasvõi marketilekorvist miski raamatu. praegu on eesmärk leida üks korralik raamaturiiul, see ära osta ja siis vaadata, kas uute raamatute jaoks ruumi ka jääb...
48.Kes oleksid järgmises elus, kas mees või naine?
ma ei usu järgmistesse eludesse. eriti.
49.Kui ei saa taaskehastuda inimesena, siis kellena?
mõh
50.Kelle ankeete lugeda soovid, ütle vähemalt kümme nime?
ämmn.. eksinud (esimene kümme) ja kukekene (teine kümme)
12. oktoober 2007
tibu sõnavara
õnnu = tõnu
potta = põdra multikas (põhjapõder Robbie)
muumi - selge siililegi, mis multikas;)
täna hommikupoolikult. õigemini enne päevast und, mõtlesin, et oleks tark talle miskit hamba alla pista. pakkusin kohupiima. ikka et - võta lusikas ja lähme sööma. Birgitta võttis lusika ja nõutas: "atulit!" (kartulit)
veel plusspunkte - potile oskab küsida! tõsi, seda juhtub vaid paar korda päevas, ja sedagi siis kui mähkmeid all pole (nagu ma teda viimasel ajal olen kodus hoidnud), aga edusamm seegi:) muide, kui mähet all pole, aga kangem häda peale tuleb, siis nõutab mässut! muudkui käib ja jaurab, et "mässu alga, mässu alga", seni kui täiskasvanud suvatsevad aru saada...
ja kui õue minna, siis hoia, et sul endal plaane poleks, pisike B teab juba täpselt, kuhu suunas jääb "mammu" (st turg) ja kuhu suunas mänguväljak, ehk "kiigu-kaagu" ja "iiva" (liivakast).
9. oktoober 2007
üks sünnipäev
kolmest, mis eelmisel nädalal peetud. pilte näeb veel, nagu ikka, siit->
ehh, kas see vidio ongi ilma hääleta? või kui ei ole, siis ega midagi roppu keegi ei räägi... (loodetavasti mitte, sest tegu ju ikkagi aastase sünnaga...)
ehh, kas see vidio ongi ilma hääleta? või kui ei ole, siis ega midagi roppu keegi ei räägi... (loodetavasti mitte, sest tegu ju ikkagi aastase sünnaga...)
7. oktoober 2007
igaav
minu bloog on ilgelt iigaav!! ei taha ma kellelegi "käru" keerata, ega jää kunagi kellelegi jalgu. ei sitata mu kommentaariruumi täis ega tehta muidu nõmedaid, alatuid, ebameeldivaid, spekuleerivaid avaldusi. nagu kurdavad selle üle oma blogides kõiksugu helgemad pead. (nt rääkis sellest kaja)
ma ei kavatse oma bloogi kolida, nagu tegi seda näiteks nirti, ega ka daki kombel osasid postitusi parooli alla seada. ma ei räägi mõnede suleseppade ülepeakinnistest bloogidest, eksole. kas viga on minus? minu kirjastiilis? olen ma liiga julge ja hoolimatu, ei saa aru, kui kellelegi liiga teeb, või kui keegi mulle pahasti ütleb? või hoopis vastupidi - liiga arg, et kirjutada midagi oma veebiruumis, mis ärritaks lugejaid? tegelikult, usun ma, et prbl on selles, et minu tähtsusetu isik pole väärt ei kollakat leheruumi ega kellegi nn tegija blogija erksamaid tundeid.
eelnevat kokku võttes - tunnen end oma avalikus ruumikeses üsna turvaliselt ja lippan hommikumantlis, enne unele minekut, siit aeg-ajalt läbi ja riputan üles omi mõtteid kui ka päeva või mõne jooksul tehtud pilte. ning peale kõike, pean pöialt ning varbaid, et ma oma kohatiste avameelsuspuhangutega kellelegi liiga ei teeks...
ma ei kavatse oma bloogi kolida, nagu tegi seda näiteks nirti, ega ka daki kombel osasid postitusi parooli alla seada. ma ei räägi mõnede suleseppade ülepeakinnistest bloogidest, eksole. kas viga on minus? minu kirjastiilis? olen ma liiga julge ja hoolimatu, ei saa aru, kui kellelegi liiga teeb, või kui keegi mulle pahasti ütleb? või hoopis vastupidi - liiga arg, et kirjutada midagi oma veebiruumis, mis ärritaks lugejaid? tegelikult, usun ma, et prbl on selles, et minu tähtsusetu isik pole väärt ei kollakat leheruumi ega kellegi nn tegija blogija erksamaid tundeid.
eelnevat kokku võttes - tunnen end oma avalikus ruumikeses üsna turvaliselt ja lippan hommikumantlis, enne unele minekut, siit aeg-ajalt läbi ja riputan üles omi mõtteid kui ka päeva või mõne jooksul tehtud pilte. ning peale kõike, pean pöialt ning varbaid, et ma oma kohatiste avameelsuspuhangutega kellelegi liiga ei teeks...
vaikne tund
oli vist lasteaias selline termin?
siin on pilte meie kodu vaikselt tunnilt. kiisud - va'd erksad loomad - ärkavad iga krõbina peale üles... püüan neist lähipäevil paremaid pilte püüda :)
peale lõunaund - 'ane iisu üksid alga! iisu üksid!'
(sukapükste peal on kassi pilt) kus on ise tegemise soovi!! ilm isikliku lusikata ei söö. korda viis kuni kümme söömise ajal saab isegi enda lusikaga kõigepealt söögile ja seejärel suule pihta. kuigi... tundub, et ta eriti näljane kunagi ei ole - pole ühtki lõunasööki olnud, kus ta oleks lisa tahtnud.
pisikest tibu on tema ärkvel oleku ajal alati terve tuba täis. pidevalt käib lalin, jalgade madin, millegi nõutamine (olgu selleks siis muumi, komm, raamat või midagi muud), enda tgude kommenteerimine, kellegi teise tegude kommenteerimine. üks vahvamaid lauseid täna oli : "liha pane aapad jalga ähme autusse." kui kalli kaasaga lõunasöögile asutasid, siis hõikas tibu juba koridorist: "iha, sööma, söö-ööma!" (tonaalsus sama, mis minul, kui ma miskit head köögis kokku keeranud olen)
edusammud potinduses - üle poole aasta püüdsime täna pissi potile!! ja esimest korda minu juures KÜSIS potile!!! oi, kus see tibs sai täna aplausi ja kallisid...
siin on pilte meie kodu vaikselt tunnilt. kiisud - va'd erksad loomad - ärkavad iga krõbina peale üles... püüan neist lähipäevil paremaid pilte püüda :)
peale lõunaund - 'ane iisu üksid alga! iisu üksid!'(sukapükste peal on kassi pilt) kus on ise tegemise soovi!! ilm isikliku lusikata ei söö. korda viis kuni kümme söömise ajal saab isegi enda lusikaga kõigepealt söögile ja seejärel suule pihta. kuigi... tundub, et ta eriti näljane kunagi ei ole - pole ühtki lõunasööki olnud, kus ta oleks lisa tahtnud.
pisikest tibu on tema ärkvel oleku ajal alati terve tuba täis. pidevalt käib lalin, jalgade madin, millegi nõutamine (olgu selleks siis muumi, komm, raamat või midagi muud), enda tgude kommenteerimine, kellegi teise tegude kommenteerimine. üks vahvamaid lauseid täna oli : "liha pane aapad jalga ähme autusse." kui kalli kaasaga lõunasöögile asutasid, siis hõikas tibu juba koridorist: "iha, sööma, söö-ööma!" (tonaalsus sama, mis minul, kui ma miskit head köögis kokku keeranud olen)
edusammud potinduses - üle poole aasta püüdsime täna pissi potile!! ja esimest korda minu juures KÜSIS potile!!! oi, kus see tibs sai täna aplausi ja kallisid...
1. oktoober 2007
viimane suvepäev
või vähemalt arvatavasti viimane. termomeeter näitas 22 kraadi, kui me õue läksime. Stromkal nägime kahte suplejat. arvatavasti tali-.
lastest ja lapsepõlvest.
arvatavasti tänu peavalule olin täna kuidagi eriti tundlik negatiivsete piltide suhtes. tatsame mööda randa ja vastu astuvad ema (?nüüd ja edasipidi tähendavad küsimärgid kõhklust - ei ole ju kindel, et inimesed on just need, kellena nad tunduvad olevat...), vanaema(?) ja kaks last. lapsed miskid 4-6 aastased. üks poistest katsus esiemade kannatust veepiiril kõndides. vanemad kriiskasid kahest suust - 'ei tohi', 'ma ju ütlesin, et ära mine vette', 'kas sa aru ei saa, mis ma ütlesin', 'jalad saavad märjaks' (poisil olid paksu tallaga tossud jalas)... võeh... õnnelik lapsepõlv.
veidi maad eemal tegi kolm inimest lõket. neljas, nähtavasti ühe või kahe neist poeg, tiirutas väikese ATVga sinise suitsu saatel väikese raadiusega edasi-tagasi. võeh, see suits lisas mu peavalusse veel ühe valusa nüansi... aga poiss paistis õnnelik, kui ta oma kiivri alt hõikas - 'sellel on palju rohkem jõudu!'
veel veidi maad edasi tulid vast ema(?), isa(?) ja kaks last, tüdruk vanuses12-13, poiss miski 7-8ne. isa kamandas tüdrukul sääri üles käärima, neil oli vist plaan varbaid vette kasta. just sel ajal kui tüdruk vee poole lippas, tuli põõsastest välja poiss, vääga vingus näoga. küllap kartis et vanemad(?) ära kaovad. ja jooksis ulgudes teistele järgi. mida tegi ema(?) ? selmet et lohutada, oodata järgi või veel midagi positiivset, kuulsin järsku - 'kui sa veel niimoodi vingud, siis panen su autosse luku taha!' dziisas... mõtlesin... õnnelik lapsepõlv??!
edasi läksime mänguplatsile. seal samavana poiss, kui meie ott. ukerdas ringi. siblab ühe kiige juurde, siis korraks istuma, siis teise juurde siis jälle istuma. kõike vaid korraks. täiesti silmnähtavalt hüperaktiivne. mitte ükski asi teda pikemalt ei huvitanud kui kolm sekundit. ja siis jälle edasi. ei. tibu tofer on selle kõrval täiesti pailaps. ausõna. ainus, mis poissi pisut mõtlema pani oli liiv. ja kui see talle käest suu poole liikus oli emal (?) kohe sõnad võtta - 'ära tee!' ja 'ei tohi' ja nii see poiss tormas...
veel veidi edasi - hakkasime kodupoole vantsima. vastu tulid meile vanaisa (?) ca neljaaastase poisijõmpsikaga. kes pillis - tahan ema... tahan ema... vanaisa(?) aga tiris teda mänguväljaku poole. et tule, lähme mängima... poiss aga ikka - 'ma-maaa', ja 'hotšu maamuu!' mama aga pidas sõpradega grillplatsil kellegi sünnipäeva... vaatasin igaks juhuks veel pikalt järgi, et kas nad ikka mänguplatsile lähevad/jäävad või et äkki peab politsei kutsuma... õnnelik lapsepõlv...
aga Oti album on siin->
Tellimine:
Postitused (Atom)