15. oktoober 2007

mitut blondiini on vaja, et...

panna seina üks paan tapeeti. ehk kuidas blondiin elektrit rapib.
hoovõtt võttis aega... eee... augusti lõpust alates. ehk siis pea kaks kuud!! ja tegemine ise võttis aega... alla tunni veits. koos kõige eel ja järeltöödega...
see on lähim kokkupuude elektriga, mis mul elades olnud on. sest lisaks akrofoobiale on mul ka hirm elektri ees (hakkan end üha enam ja enam Monk'ina tundma ;) ).
ja siin on siis kogu tööriistavalik (toolbox), mis ühe lambilüliti seinast kangutamiseks vaja. (miinus PVA liim, seda kasutasin keerukate kohtade liimimiseks tapeetimisel) kõigepealt on teil täiesti tavaline lüliti seinas. sihuke, kust pole näha ei ühtegi kruvi ega mutrit ega midagi. siis helistate "asjatundjale" ehk reeglina mehele, keda usaldate ja uurite, igaks juhuks, et kas tõepoolest peab need väiksemad plastikutükid jõuga lülitilt ära kiskuma. jah, kinnitab tema - näppudega soovitavalt, lisab ta. et kruvikeeraja jätaks jäljed. esimene väike plastitükk jääb mulle peale paariminutilist kangutamist näppude vahele. aga teine ei taha kuidagi ära tulla!!! võtan abiks musta peaga kruvikeeraja. pärast viit minutit pusimist saan töövõtte kätte - tuleb kruvikeeraja ots pista kahe tihkelt kinni oleva plastosa vahele ja siis õrnalt keerata. kogu selle, ligemale kümneminutilise sebimise peale saan esimesed kaks juppi maha. enne seda kukub veel miski väike läbipaistev plastosake põrandale, mis ilmselt ei peaks lahti olema ega ammugi mitte maha pudenema...
nii, nüüd vaatab plondiinile vastu kaks kruvipead. mõlemad tavalised, aga pisemad, kui mustapeaga kruvikeeraja keerata viitsib. abikaasa toolbox'ist leian sobiva riista. (see kollase peaga) pingutan oma olematuid tri- ja biitsepseid ning saan need kaks kruvi lahti. seepeale kukuvad suurematsorti plastikosad kolinal põrandale. kardan, et pean helistama kallile kaasale ja ütlema, et ta ehituspoest tagavaralüliti ostaks...
minu hämmastuseks on lüliti sisemus kinnitatud nelja (!) ristpea(!)kruviga, nii et suundun taaskord toolboxi poole... needki puhistades lahti kruvinud avastasin end hirmsa väljavaate ees kohe kohe elektrifitseeritud saada. vudinal tagasi toolboxi manu ja sealt leian teibi, mis käib juhtmete ümber ja teise mille eesnimeks on maalri-. lisaks muidugi nuga... värisevate kätega ühendasin juhtmed ja isoleeriga ennetasin nende juhuslikke kohtumisi. igaks juhuks veel niiskumise eest väike kaitse maalriteibiga... edasine pooltund möödus ludinal.
ettevalmistet liim leidis kiirelt õige koha tapeedil ja seinal ja tapeet leidis õige koha teda ootaval tühemikul.


1 kommentaar: