kassidest

ehk miks me TV-saatesse ei lähe.
Kassid ootavad veel hääd peremeest. siiamaani pole keegi paljudele abipalvetele ja kuulutustele vaatamata neid pärisomale tahtnud.
Võtsin siis julguse kokku ja helistasin TV3 toimetusse. küsimusega, et millised on nõudmised meile, kui me soovime saates osaleda. olen kuulnud, õigemini õhtulehest lugenud, igasugu õuduslugusid reaality-showdel osalejate poolt. et kuidas korjatakse probleeme üles ja kuidas miksitakse suurest materjalihulgast ikka need värvikamad killud kokku. minu mure oli just selles, et kui palju peab minu perekond selles osalema. ma oleks nõus enda naha turule viimisega, aga pere on mul suhteliselt püha - kui ikka kaasa ütleb, et tema kaamera ette ei roni, siis nii ongi. ja parem on nii H kui E ka kaameratest ja juhtmetest eemale hoida. pealegi, kuidas ma hakkaksin seletama - see on mu poeg, ja see siin on mu pojatütar.. ei, saade peaks ju olema kassidest.
pealegi, ma tean enda lobisemishimu ja avatust. ja kui ma siis üht, teist ja kolmandat juhtun poolkogemata "välja lobisema". ma ju võin endale öelda küll, et ma ei räägi sellest v teisest, aga kui keegi ikka ilusti küsib, siis saab kõik teada ja lisaks veel pool ilmatäit infot - ja pärast seda verbaalset kõhulahtisust TVekraanilt näha - ei, aitähh. kassidest vabanemiseks on ka palju diskreetsemaid meetodeid.
niisiis peale pikka vaagimist helistasin tagasi toimetajalt ja küsisin otse - kas nad on minu tingimustega nõus - et tulevad meile, räägin mina (need kokku on minu jaoks isegi suur kompromiss) ja et perekond on kogu täiega väljas, ära.
ei - kuulsin vastuseks - nii ei lähe! perekonnal on ikka väga tähtis roll selle saate juures. no selge - siis kahjuks jääb ära:S

nii et, meie kassid otsivad endiselt kodu(sid)!!!