11 ja 8

peagi aastane E naudib täiega oma käimisoskust. kodus, rannas, kingades, sokis, paljajalu - ükskõik. tema käib. õpib vaikselt ka seda, et asjad mis maas on võivad takistuseks osutuda ja enam neisse väga ei takerdu. alguses ei taibanud ta ei ringiga minna ega oodatagi, et pikali olev mängukann kuidagi astumist takistada võiks. ei jõua sa ju ometi kõike jälgida :P
E-le meeldib mäng - "tähh!" see käib asja käest-kätte andmisega. ütleb tähh ja ulatab lelu. seejärel annan talle lelu tagasi ja ütlen "palun", siis aga üsna ruttu "tähh" ja sirutan käe välja. E annab lelu tagasi. mõnikord üsna vastumeelselt. aga tavaliselt võib nii temaga asja edasi-tagasi loksutada ikka kümneid ja kümneid kordi, enne kui ta ära tüdib ja teist tegevust otsima läheb.
sõna "tähh" on ka üks enimkasutatud praegu. tähh käib selle kohta kui ta ise tahab. ja selle kohta, kui keegi tema käest tahab ja tema annab. tähh käib kaasas ka lihtsalt osutamisel. ja aeg-ajalt tundub ka, et lihtsalt niisama, nagu tahaks seda sõna rohkem meelde jätta.
Tundub et vanaisa on saanud esialgu nimeks "Ti". aga võib-olla tähendas see hoopis "sülle"..

H veel sõnu ei tunne. küll aga inimesi - kui keegi pereliige silmapiirile ilmub, siis hoidke piip ja prillid, kui teda kohe sülle ei võeta! või veel hullem - kui arvatakse, et ta on nõus nt vankris või turvatoolis edasi kinni olema! - ei, see oleks ülekohus!
H enimkasutatud viibe on pearaputus. see on selline eitamisest aeglasem peaviibe, mis läheb käiku alati kui kusaglt kostub laul mis talle meeldib. kui ta peaga raputab, siis on üks kindel - tal on hea tuju ja talle meeldib. meeldib olla, meeldib keskkond, meeldivad inimesed.
kui kinos käisime, siis tõstsin H esimesena vankrilt maha ja jäin veel kohmitsema vankri ja E-ga. H liikus silmapiiril olevate inimeste poole, jäi poolel teel seisma ja neid ainiti vaatama ning hakkas pead raputama. talle meeldis.
H-le ei meeldi niisama pargis jalutamine - igav!! andke mulle inimesi, autosid, loomi, või siis vähemalt mõni vares keda vaadata!!! puud on igavad! meri on igav kui seal just lapsed ei jookse...
Sõnades ei ole H veel üldse osav, emme on tulnud aegajalt, aga täiesti kontekstist väljas. Tähh tundub temagi sõnavarasse süvenevat, aga samuti ei tundu ta seda mingi tegevusega seostavat. tundub lihtsalt hea öelda, kui teised ees räägivad:) veel tundub H olevat pisut pettunud, et tema veel kõndida ei oska. küll aga on ta viimistlenud oma kükktantsu oskust:) ja ronimisvõimet ka. diivanile jalg veel ei tõuse, kuid vankrid on juba alistatud.