Eile läksin trenni. õhtuselt, kiirelt ja sahmides - miski kiri tuvi-postkasti vaja viia, miski prügi välja jne jne. telefon on, vee surun veel viimasel hetkel kotiluku vahelt sisse. trepikojas kukkus veepudel kotist. sahmisin sellega ega tulnud mõttessegi väga häiritud olla. 85 minutit enne vesiaeroobika tundi käivitan auto, mida seekord polegi vaja lumest puhastada - jõuan ilusasti jõusaalis end soojaks kütta:)
nii oligi - mõnulesin jõusaalis, teise tunnikese lemmiktreeneri juhendamisel bassus ja veel üks pooltund kulus saunalaval venitades, leili visates - ideaalselt veedetud õhtupoolik. kuni jõudsin autosse. kraamisin autos kõik kohad tagurpidi - sest toidupoodi ilma rahakotita juba ei lähe. kurat - vannun endamisi ja helistan kaasale - ka kodus ei paista. kuradi kurat! ja mõtlesin end rahustada püüdes oma viimase päeva läbi - kus nähtud, kus kasutatud. ainsamad võimalused on kodus, teel trenni ja trennis. trennikapi tühjust kontrollin alati. nii olin ka seekord pilgu peale visanud. trennikotis polnud... meenub, et jätsin koti hooletult omapäi kui veetsin pikki minuteid föönitades... ohh.. ehk jäi siiski koju, lihtsalt kaasa ei leidnud...
koju jõudes tuulan läbi kõik tavalised (riiulid, lauapealsed) ja ebatavalised (wc, külmkapp, aknalauad...) kust varasemalt olen ta leidnud. aga mida ei ole, see on mu plondi tibi pildiga tekstiilist rahakott...
võtan aja maha ja loodan, et hommik on õhtust targem - nagu ta mõnikord ikka on. hommikul ärkan unenäo peale, kus näen, et Harald tuleb tuppa, ühes käes hunnik riideid ja teises minu rahakott. tegelikkuses tuleb poja ja nõuab - tee silmad lahti! krapsan püsti ja otsin läbi kõik majas olevad riidehunnikud... ja mustapesukastid.. ja riideriiulid.. aga ei ühtigi... kui ma ka lõunauinaku ajal viimaste meeleheitlike sahtlituustimiste käigus ei leia oma kullakest, siis kuulutan ta kadunuks ja helistan panka, et tellida uued kaardid..
mõtlen, et juhilubadega peaks veidi venitama - need maksavad rohkem ja vahepeal saab isikut tõendada ID-kaardiga. õnneks oli see jätkuvalt id-kaardi hoidlas.
täna õhtul läksin trenni. taaskord. seekord oli kella peale minek - toitumisspetsialisti loeng, mis valmistas pisut pettumust, sest 5 euroopa raha eest sain vaid killukese uut infot, peamiselt (kriitiline olles) oli tegu siiski raamatuesitluse ja enesekiitmisega.
aga.. kodust väljudes vaatasin veelkord kõik trepikoja nurgad üle - et äkki siiski... ja siis vaatasin kohta, kust eile õhtul autoga startisin.. aktiivselt kasutatava üle-lume-jalgraja lähedal oli lumehunnik millesse mäletasin eelmisel õhtul vaikselt kirudes astuvat, et kotti tahaistmele visata. ja mida näha - õhtuhämarusest hoolimata paistis hangest mu armas plondiin :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar