tänavu tundus olevat tihedam putkamajandus kui eelmistel aastatel. aga samamoodi kui kolm aastat tagasi - ka seekord oli jõuluvana uks lukus. õnneks on nad õppinud ja jõuluvana lahtioleku aeg oli ilusasti uksel kirjas - kl 13-19. siis teab teinekord sättida...
küll oli pojal palju-palju uudistamist - kõik need putkad! kõik see nänn!! - võttis silme eest kirjuks! iga putka ees seisatas noormees korraks ja vaatas üle. ja seletas - näe - üks-kaks kala; laev!, näe - hobune!, näe üks-kaks (loe - "palju") lambad! kuni jõuluvana putka juures küllastus - imetles kuusekest verandal ja kahte (poliitiliselt korrektselt mõlema soo esindajast) päkapikku, kes aknalt piilusid, koputas uksele paar korda ja pani siis padavai minema - vaatasin, et järele jõudsin.
poja seletas, et vanajoul on tööl, vanajõulu pole todus...
muidugi veel tõstuk ja jõulukuusk ja jõulutuled ja põhjapõdrad ja kõik-kõik need inimesed kes lahkelt naeratasid ja mõnedki lehvitasid kui kaks kelmi suurt-suurt silma neil uudishimulikult otsa vaatasid.
kolme aasta tagune õnnetus lapse ja vedelikuga oli veel meeles ja seepärast tüürisin ma piparkoogileti ette ning lasin pojal valida pipaarkooki - et milline sulle, kullapai. H osutab kõrgele ja seletab - seda-seda! maksin piparkoogimehikese eest kaks eurot ja pakkusin lapsele mehikese, millele ta minu arvamist järgi oli osutanud. poja ei võtnud vastu, raputas pead ja osutas edasi - seda-seda!
mul läks ikka hea mõni minut, et aru saada - laps tahtis "seda süda!" ja mitte igasugust - letipealne ei sobinud, just ee, mis oli kõrgemal ja klaasi taga. müüja oli õnneks mõistev ja armastusväärne - tagastas meie 50senti (süda odavam kui terve mehike) ja andis lapsele täpselt selle südame, mille järele Haraldil isutas...
ja kuusk seisis ka peale meid püsti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar