11kuune H kõnnib täiesti vabalt. ronib igale poole, kuhu aga jalg ulatub, ja ulatub juba päris kõrgele. muude kohtade hulgas ei saa teda enam üksi jätta vanni - sellest väljaronimine on tänu kraanikausi toele käkitegu!
H armastab pehmeid loomi ja patju. talle tohutult meeldib ka inimeste seltskond - mida rohkem, seda parem. mida nooremad, seda huvitavam. vaid nooremad kui tema ise tuleb eemale hoida - muidu käitub ta nendega kui traktor - sõidab üle:(
ainus, mis talle inimestest rohkem meeldib, on tehnika. kõiksugu tehnilised vidinad. kõik mis on plastist, puidust, torujad, teibad, nöörist, metallist, väikesed või suured, mida liikuvam seda parem!
ta keeldub söömast tükkideta toitu, veel parem on, kui toit on sama, mida täiskasvanudki ümberringi söövad. praeguseks olen ma suutnud ta eemal hoida vaid väga soolastest toitudest (kuivatatud või lihtsalt soolatud kala nt), kommidest, tsitruselistest, maasikatest, meest ja piimast joogina.

viimase kuuse sünnipäeva hommikul pakkisin tibulinnu ja sõitsime kesk-eesti leitsaku kätte. juba esimese metsapeatuse peale Jänedat ajal tundus meile, et tänane päev tuleks veeta autos, kus konditsioneeriga saab ümbritseva ruumi hoida 25kraadi ligi.
aga kus siis saab, kui hoov on lõbusaid lapsi täis ja asjaline loeng algamas peale selle:)
kokku oli võrratu päev, kus sain peamiselt tegeleda poja tagaajamisega (võõras koht, teadagi - pole ju piisavalt turvaliseks tehtud;)).