argijutud

aardeke on söönud meil tänaseks lillkapsast, õuna, kaalikat, kõrvitsat, zukinit, nüüd on maitstud ka esimene poepüree - lillkapsas riisiga. tegelikult kõige-kõige esimene mittepiima söögiaeg oli juba 3,5-kuuselt, kui juthus õnnetus - enne küllaminekut (ja enne kui kostitajad olid koju jõudnud), leidsin, et valmistehtud piim oli valgunud valge kihina mööda autopõrandat. oli valida - kas mitte minna külla ja tormata kodupoole uut piima tegema, lasta lapsel paarkümmend minutit külade ukse taga näljast röökida, või astuda esimesse marketisse (mis sattus olema säästukas) ja üritada leida mingit alternatiivi. mõttes panustasin beebiveele. aga võta näpust - beebivesi, mis selveris on elementaarse varustusena letis, on säästuka jaoks liigne luksus.
niisiis leidsin ma end niheleva lapsega beebimahlade riiuli ees. valikuks osutus õunamahl. õnneks läks kõik hästi ja erilisi kõrvalnähte paar nädalat enne sildilnäidatud vanust mahla-manustamine ei tekitanud:) lisasööki hakkasin proovima neljakuuselt. esialgu nii nagu ikka - veerand lusikat ollust suust sisse ja hetk hiljem lusikajagu tagasi. siis seesama uuesti sisse ja ikka jälle tagasi. kuni ollus kaudu nägu-kaela-rinnaesist laiali määritud. edasi tulid paar nädalat sarnast tsirkust (kõigepealt lillkapsa, seejärel kaalikaga) enne kui võisin kindlalt väita - paari teelusika jagu tahkematsorti toitu on suukaudu lapsesse jõudnud!

unereziimist - argipäevaselt on meil graafikuke enamvähem paigas - esimene uni kell 10; teine, sõltub pisut- kas ma viitsin süüa teha või olen ääreni laste päralt, siis kui õue läheme - kas 12, 13 või kõige hiljem 14.. kolmas uni tuleb tavaliselt õhtul kella 4 -5 vahel. mõnikord aga jääb sootuks ära. teisel juhul tuleb ööunekas kell 19, esimesel juhul hiljemalt kell 20. ja hommikuäratus hiljemalt kell 6.00 :( ilmeksimatult alati karikakraga...
ööga on meil ikka veel pisut raskusi - süüa tahab vähemalt kolmel korral. tavaliselt ärkab ta ka lisaks paaril korral niisama üles. võimalik et krooksud, aga teinekord tundub, et tahab lihtsalt lähedust. nüüdseks loetud kolm raamatut tunduvad kõik jagavat isemoodi soovitusi - üks ütleb et laps peab ise magama jääma (omaette voodis, kaisuleluga - nagu Haraldki, aga ööläbi und see meile ei taga), teine, et igasugused uinumismoodused on aktsepteeritavad kuni lapsevanemale need OK on ja laps magab "normid täis", ja kolmas väidab, et kui laps süles ööunele jääb, siis ei ärka ta enne hommikut...