21 juuni

ehk esimene päev - kohale jõudmine
hommik algas varakult - eesti aja järgi kell 05.00 olime juba lennujaamas.
Kui kohalik kellaaeg lähenes 23-le (eesti aeg 01, järgmisel päeval) kirjutasin endale meeldejätmiseks sellised read:

________________________
me oleme LONDONIS. jaa.. mõnus. kuigi pisut eblakas, võib sellega isegi harjuda. me polnud veel piirigi ületanud, kui ma sain esimese pirniga hakkama - passikontroll; punane joon. poja trügib kõrval leti ääres kalli kaasa kõrvale, õiendan, et mingu ikka tagasi joone taha! ja siis märkan - minagi olin eesseisvale daamile selga vajunud. naerame kolmekesi ja taandun samuti joone poole. (joone taha ei saanud - see oli "täis") naeris ka piirivalvur - viiped ja hääletoon olid vägagi tõlgiavad;)

lend-see jah, läks üle kartuste vääga hästi - sips ja helsingi paistab, õige värav oli kergelt leitav, isegi pagas leidis napilt tunnise lendude vahega tee londonisse.
londoni transport - taas- kõik liinid on veidikesel süvenemisel täiesti mõistetavad, isegi paljukirutud bussiliinide kaardilt leidsin homseks kõik vajaminevad peatused üles!
aga mida ma ei suuda mõista, on piletisüsteem -oyster ja see travel-card. eesti firma müüs meile travel-cardi - so ettemakstud perioodikaart esimeses kahes tsoonis. ja mis välja tuleb - kahe tsooni travelcard kehtib KÕIGIL bussiliinidel - busside liiklus tuleb endale selgeks teha! pealegi on bussid puhtamad! Huvitav, kas seda oleks teinud ka ühe tsooni kaart?

teine emotsioon londonist (peale piirivalvet) - keeltepaabel! veel lennujaamas sain üllatusena kuulda pakihoiu töötajate suust kuulda vene keelt. pisukese mõtlemise järele - loogiline ta on - suurlinna asi -igasugu rahvuseid igal pool! peale Big Beni ja Westministri silda, tabasin end nännimüüjate leti ees mõttelt - milline kena maa! nad suhtlevad omavahel INGLISE keeles - et turistidel ikka kergem oleks!! (vrdl Soomet või Prantsusmaad@icc).

kolmas emotsioon - räpakus! võtsime ühes metroojaamas ära oma pagasi sildid - pole kõigil vaja teada, et me täna maandusime... aga mida pole on prügikast! ei ole, kuhu visata oma praht.
kalli kaasa pealekäimisel leidsime samast metroojaamast lifti - mida sa ikka vead oma kaherattalist mööda treppe! hais... appi!!! see ei olnud isegi mitte peldik, hullem veel. kui lift poleks oma kohuseid täitnud (üles-alla sõitnud) oleks kindlalt arvanud, et tegu on vale uksega... ja see lift aitas liikuda puudega inimestel ja vankris lastel... (muidu ei usuks iial, aga ausõna - ise nägime!!) veidi hiljem leidis teismeline Westminister Abbey lähedal kuhjatud ja märgistatud (midagi teemal et kiriku prügi) prügikotihunniku ja poetas õnnelikult sinna oma tühjaks saanud mahlapudeli...

nii, venemaa juhib kellegi üle, 1:0... homme jälle päev! LONDONIS!!!
__________________________
ja esimese päeva pildid on siin->