õhtune

mulle tundub, et selle poisi suurimaks probleemiks (tema enda jaoks) on käte vähesus. kui pisike B samas vanuses loopis iga järgmise huvitava objekti märkamisel eelmised huvitavad objektid elegantse kaarega paremale, siis Otil on kalduvus koguda kõik lõua alla. harva, kui poisil käed tühjad on. (hommiku) söögi ajal on "pisike puudus" eredalt näha. kõigepealt üks kurk-aitä'äh, siis üks vorstike-tä'äh, seejärel tahaks saia. vahepeal rändab vorstike kurgi juurde ja vabaneb saia jaoks üks käsi ning laps tatsab õnnest särades teise tuppa. ja oi hullu, kui silmapiirile juhtub neljas huvipakkuv objekt, mida tuleks kätte võtta...
üks esimesi sõnu, mis lapsel selge on kõlav ja hea diktsiooniga "aitä'äh". ta teab täpselt millal seda kasutada. ja kunas võib ilma viisakusavaldusteta läbi ajada.