mõned puud, mõned põõsad

palju saaks puudest/põõsastest pilte, kui kahe aasta "fotokarp" läbi rehitseda. sestap saab tehtud suhteliselt suvaline valik. neist, mis esmalt meelde tulevad.
esteks üks pildike viimasest stromkal-käigust. kuidas üks mees põõsastesse peitus. ja siis sealt välja tuli. ja siis jälle peitu. ja siis välja. see oli põnev mäng:)

teiseks - puude-põõsaste õied. praegusel ajahetkel vääga aktuaalne teema. toomingad, kirsid, õunapuud, pirnid jne jne. kõik õitseb ja on meeletult ilus tunda nii silmale kui ninale. esimene õis püütud eile. Ida-Virumaa pankrannikult. kirsiõis võiks see olla. teine neist on püütud aasta tagasi vanematekodus.
kolmandaks puude ladvad. ikka nii et viskad pikali (olgu siis sügis Kopli pargis või suvi mõnes looduskaunis metsatukas), vaatad päikest läbi kõrguvate puude ja mõtled, kuidas sipelgad küll selles maailmas elavad. kas neil on hää. ja kadestad mõnd lindu, kes teeb pesa kõrgele-kõrgele, nautides oma privaattsooni ja lennuvõimet.
neljandaks kännud. ehk väärikas vanadus. või siis elu pärast elu? tegelikult on hämmastav, kui sarnased on kõik taimealged ja kui sarnased (üldjoontelt ikka) on kõik kännud. jah, lähemal vaatlusel märkad, kui erinevad on kõik aastaringid ning kui erinevalt on end laiali ajanud juurikad - ikka kohandudes oludele, möödudes mõnest kivist, ikka vastavalt mulla struktuurile ja muudele keskkonna keerdkäikudele. tegelikult on paralleel inimese elurattaga täiesti tõmmatav - alguses on kõik tited ühtmoodi armsad ja haprad- lalisevad ja sõltuvad ümbritsevatest inimestest/keskkonnast. siis on pikk-pikk periood, kus iga elu teeb erinevaid keerdkäike. ja lõppeks - raugaiga- kui elu on elatunud nägu on sügavaid aastavagusid täis, sarnaned kõrvaletõstetud kännuga ning oled eemalt vaadates sarnane omaealistega. teed noorematele tee vabaks kas oma kodus vaikselt hääbudes või lausa eest tõstetuna mõnes vanadekodus...