4. august 2006

nädal kokku!

mis siis tarka teada saanud olen...
- et kodust rocca keskusesse vantsib kaks tundi (kui teha seda mõõdukas tempos, nelja suitsupausi ja ühe poepausiga);
- et kodust schnelli tiigi äärde vantsib pooleteise tunniga (samad tingimused eelmise punktiga);
- tööajal (töö)sõitude tegemine koos lapsega on komplitseeritud - võimalik on, aga beebi ei saa oma und korralikult täis (autos küll uinub fantastiliselt aga nii kui vaja tuppa tuua on uni läind:(), tulemuseks on vinguv laps ja närviline ning väsinud hoidjatädi;
- juku keskuse mängumaale alla aastase pungerjaga asja pole - pallimere jaoks liiga väike, batuutidel rõõmu ei tunne ja mänguasjadega võib ka kodus mängida;
- lapsehoidmise kõrvalt remonti ei tee - palju tolmu ja ega ajaga ka priisata ole - aeg mis on vaba lapse uneajal kulub ka endale marjaks (nii kirjastuse jaoks kui vahel ka välja puhkamiseks);
- kesklinna pole ka vankriga eriti asja- munakivid ja kõrged trepid:S

mida tibu (nüüd juba 8k) oskab...
-roomab juba täitsa vabalt - kaks tuba minutis. st suure toa teisest nurgast tuleb läbi koridori kööki tubli undamisega ("õua-õua-mämmä-mämmä") minuti-pooleteisega, kui siht silme ees. kui konkreetset sihti pole, mängib teele ette jäetud leludega päris aktiivselt ning kui tuju enamaks oskab ka lauale ringi ümber teha;
-turnib ise seisma! ja laseb siis prauhti lahti. eriti oma voodis- seal küljed polsterdatud ja kukkumine mugav), ise silmanurgast vaadates, et kas ma reageerin. väljaspool turvalist voodit on pisut ettevaatlikum, kuid mitte eriti...;
toetades tipab juba peris uhkesti, kuigi jalad on kangevõitu ja kannad ei taha veel maha ulatuda:S;
- tibu esimene sõna (selgelt artikuleeritud ja mõtestatud) oli "äkää" koos pearaputusega lutipudeli peale. pudelist meile eriti enam juua ei meeldi, eks järgmine nädal saab näha, kuidas tassiharjutamisega läheb...;
- söögitoolis oskab ja meeldib olla ning süüa... peakski ühe muretsema ja poti ka, äkki saame potilapseks enne aastat? (naiivitar, tean küll:P);
- suures vannis oskab jalgu saputada nii et vesi lendab kahte lehte, peaaegu üldse enam ei karda vett.. kahjuks dušši kardab:( ja pead ei oska lõdvaks lasta veel loputamise ajaks, nii et kõik vesi voolab näo peale ja see pole üldse meeldiv...
- kõik õuetädid ja -onud oskab oma silmavaatega ära võluda. aru ma ei saa, miks perekooli tibid kurdavad et emmedesse ei suhtuta hästi. mina olen küll palju kiitust kuulnud...

2 kommentaari:

  1. Anonüümne6/8/06 3:12 PM

    enne kui hakkad teda duššiga loputama tutvuasta seda talle pikalt,las katsub ja pane vee alla vesi ülespoole voolama,tuleta meedle,kui lahe lapsena oli duššiga mängida.minu tibuke enam ei karda,vahest küll pelgab aga sis lasen katsuda ja edasi juba lepib ;)
    pesamuna

    VastaKustuta
  2. tähh soovituste eest. vaatasime pikalt purskaevu ja eile vannis enam ei röökinudki. aga kui rätti nägi sirutas käed välja - "välja! päästkemindsiit!"

    VastaKustuta