tolmukott vol 1

HEHEHEE JA PIRAKI hüüdis Rebase Rein Mõmmi aabitsas, sama tunne on praegu minulg - süleraal süles, tolm veel õhus hõljumas ja arvutisõltuvus minust võitu saamas. naine, nõrkus on su nimi!

aknad on nüüdseks ees. täiesti plastist ja täiesti töökõlbulikud. ja täiesti mõningate puudustega...
kui aknavahetust plaanisime, otsisin meelehetlikult sellist kohta, inimest, netikülge, kus oleks kirjas tavainimesele mõistetavalt - mida teha, kui aknavahetus plaanis. nagu ikka - kui ei leia - tee ise! endale meeldetuletuseks; teistele õpetuseks.
aga alustaks siis algusest.

EELLUGU
kui aknavahetuse plaan kindel, tuleb parim pakkuja välja selgitada. hinnapäringud saatsime laiali ca kümnesse firmasse. vastused tulid ca seitsmest. kui tagasi oma arvutisse pääsen, siis võib lähemalt pajatada (kuigi, ega ma siis vist enam ei viitsi), millised vastasid ja kuidas... rusikareegel tundus olevat, et puitaknad maksavad tüki kohta 2-4 tuhat rohkem kui plastik, niisiis otsustasime viimaste kasuks. üks suuri tingimusi oli, et kõik aknad peavad avatud olema - kuidas sa muidu teisel korrusel aknaid pesed! siit saime mitu tagasisidet müüjatelt - teil on ju KÕIK AVATAVAD saaks PALJU ODAVAMALT kui osad oleksid kinnised!
veel vaatasime hinnapakkumiste üldist olemust - et kui korrektse hinnakalkulatsiooni asemel oli ikka ainult lõpphind, ilma igasuguste seletusteta mille eest kui palju, siis need jäid kõrvale - oleme kuulnud ju küll headest odavatest firmadest, mis müüvad vaid toodet, kuid tööraha kasseerivad hiljem ikka sisse.
tööd aga jagub - kumbki meist pole eriline remondifänn nii et aknafirma peab tegema kõik - alates lammutustöödest, transpordist ja utiliseerimisest kuni lõppviimistluseni välja.
sõelale jäid kaks firmat - Glaskek ja Fenestra ja kuna esimesel oli soodsam pakkumine (hoolimata fenestra kampaaniast - olümpiakulla puhul 50% alla, meie tellimise hetkeks olid eestlased juba kaks kulda teeninud, kuid pärimisele - kas sellest hinnast läeb pool veel maha tuli vaid tõrges vastus - ei see on ju soodushind!)
lepingu sõlmimisel on müüja-tädi optimistlik - kõik sujub kiiresti, ega see palju aega ei võta - ühel päeval tullakse möödetakse ära; kaks nädalat hiljem peaksid aknad valmis olema, siis maksate teise osamakse - teise poole akende omahinnast - seejärel võetakse teiega ühendust ja lepitakse aknavahetuspäev kokku. minu murelikule küsimusele, et kui kaua see vahetus siis kestab sain vastuseks - ühel päeval vahetatakse aken, siis läheb veel kaks päeva viimistluseks, kokku siis kolm remondipäeva... ohh mind naiivitari ja igipõlist optimisti! kolm päeva ei võrdu kolme järjestikuse päevaga....
aga algusest...

PÜHAPÄEV
reedel sai kokku lepitud, et esmaspäeval pidada aknapoisid tulema. kella 10 ja 11 vahel. palavikuline pakkimine käib juba teist päeva. kõik maine vara tuleb kuhjata tubade eri nurkadesse ja kinni pakkida. Miisu komandeeringusse, kaladele tekiplaan peale.
köök valmisolekuasendisse - kiled laest jooksma ja hommikul, kui kohvi joodud viimane viimistlus - kile põrandale kinni...
ootusärevus on suur. kujutan juba ette tolmu haisu, külma tuba ja akendeta seinu. õudusfantaasiates kujutan ette et ei jõuta nii kiirelt kui plaanis - on siis seinas miski viga või mõni muu takistus tuleb ette - ja peame ööbima akendeta korteris... plaanidki tehtud - kõigepealt laseks poistel korda teha rohelise toa akna - selle põranda vahetus on nii kui nii plaanis, siis näeb, kas on poistele vaja veel nt ajalehti jala alla surada...

ESMASPÄEV
kell on 9.30. kõik ettevalmistused on tehtud. vaatan veel korteri üle. teen igaks juhuks kõik aknad lahti, et kontrollida - kas kiled peavad vastu, ei pea. suures toas tekib iselaadne purje-efekt. kiled on ununenud põrandale kinnitada - teip kätte ja tööle!
kell on 10.00. ka köögikiled on nüüdseks alla lastud ja remondimehed võivad tulla! oi, aga mis see on! - pambuskardin, mis meil köögiukse aset täidab on ees... see lendab kiirelt koridorikappi.
kell on 10.30 ühtki meest ei ole näha. glaskeki autot ka mitte. emigrandivaru - karp salatit, kolmeliitrine veepudel, mõned kotletid, kohvikeetmistarvikud on vannituppa kasti pakitud. pistan telefonid ka igaks juhuks sinnasamasse - hea turvaline koht:)
kell 11.30 jõuab glaskeki logoga kaubik lõpuks meie ukse ette.
poisid (kaks 20+ venekeelset poissi) sammuvad uljalt korterisse, nagu teaks kuhu lähevad. otse suurde tuppa. panevad osa oma padajanist maha ja minnes võtavad kaasa kaks akent. minul suu ammuli, vaevu jõudsin "tere" öelda....
tundub, et kamandamise võin ära unustada. nagu hiljem selgus, ka lihtsalt suhtlemise.
tulid poisid, tegid tööd, isegi nimesid ei kuulnud...
ca kella 12 paiku või pisut peale olid kõik aknad juba eest ära. korteris oli kosta tuule ulgumist. hea, et K abiks oli ja oma salli laenas, muidu poleks vist taibanud enda oma välja otsida ja praeguseks oleks juba kõripõletikus...
mida aeg edasi, seda rohkem tundub mulle et olen jalus. tunnen end oma kodus üleliigsena!!! kõikjal lendub tolm ja sodi ning mõtlen rahulolevat peitus oleva kodutehnika peale - küll ma olin tark, et taipasin iga väärtuslikuma arvutijupi eraldi kilekotti pakkida. asjad vannitoas (jänes kraabujunnu, minu emigrandivaru ja telefonid) olid samuti kindlalt kaitstud, osati isegi liiga kindlalt - koridoris oli nimelt aknaraamiladu. see tõkestas kõik minu katsed vastu võtta telefoni mis meeleheitlikult helises...
üks poiss võttis ühes toas akent maha, teine teises toas hakkas otsast uusi paigaldama. ja nõnda ringiratast. töö tundus poistel käpas olevat ja minagi sain oma koristamishimu alla surudes ning aeg-ajalt piiludes -mis nad seal teevad- oma päeva veedetud.
kella kahe paiku oli minu kõht nii heledaks läinud, et komandeerisin end vannituppa, KraabuJunnule seltsiks ja näsisin kuiva kotletti...
kella kolme paiku oli kõik paikas.
siis sain ka mahti uurida, kunas aknaid avada võib. tuli välja - ne ranše devetnatsatii... uhh, selles umbses tolmuses elamises tuleb öö vastu võtta.
kui poisid läinud, allkiri paberile, et aknad on olemas antud, garantiitalong ja arve saadud, sain mahti ka lahtiste silmadega ringi vaadata - ja ennäe imet! kõik tundus nagu paigas olevat peale aknalinkide! magamistoas olid lingid olemas, küll glaskeki logoga, kuid siiski lingid. päeval miskil hetkel olin miski meistriga sõnu vahetanud - et meie logoga linke ei taha, tema vastu, et need on glaskeki aknad ja et logo peab olema. mina jälle vastu, et teie poolt lubati, et kui me ei taha neid logosid, siis saab ka ilma tellida. siis tema jälle vastu, et no siis peate hiljem koos linkidega siia tulema ja saate ümber vahetada... nojah nüüd olid siis poisid läinud ja meie viie akna peale (kokku kolmteist avaust) vaid kolm linki!!! mis muud kui lubajale - müüjannale - kõne.
mina küsin - kunas meistrimehed viimistlema tulevad, et ega teie ei tea...
tema vastu - ei mina ei tea, aga nad teile helistavad kindlasti. nad peaksid hiljemalt ülehomseks (so kolmapäevaks) teada saama, et see teha on ja siis nad võtavad teiega ühendust, lepivad kokku aja ja tulevad siis kohale kui teile sobib.
mina oigasin vist kuuldavalt ja küsisin linkide kohta.
tema vastu, et ja-jaa küllap viimistlejad toovad kaasa...

siinkohal võiks esmaspäevase aknasaaga lõpetatuks lugeda, kui mitte arvestada tohutut koristustööd. algul harjaga suurem sodi kokku (mille käigus sai leitud meistrimeeste läbipaistvad tolmuprillid) siis tolmuimejaga kord üle. Tõnni toas oli lihtne - seal oli mistrat katmas suur kile, mille eemaldamisel enamus põrandast täiesti pandav tundus. peale tolmuimejat tulid minul kangestus ja kassiahastus korraga peale, õnneks tuli kallis kaasa koju ja võttis järje üle - pesi kõik 70 ruutmeetrit põrandapinda üle:) mina aga lõõgastusin samal ajal kuumas vannis...

TEISIPÄEV
käisin shoppamas. soetasin tolmutõrjevahendeid - fiiberlapid, tolmukinnas, tolmuhari, veeprits õhu niisutamiseks. puhas pesu, mõned sokid, t-särk... olin ju arvanud et saab kolme päevaga jonksu, nüüd tundus, et asjatoimetusi võib nädala lõpuni jaguda...
õhtupoole helistas meister!
hurraa - nad said varem teada!
küsis, et kas homme - kolmapäeval - sobiks.
loomulikult sobib - küsisin ka viimase päeva kohta, et kuidas sellega lood on. kas see toimub siis neljapäeval või on jälle ajapikendust oodata.
ei, neljapäeval kindlasti mitte - krohv peab kuivama ka. kardetavasti ei jõua ka reedel... nii et maalritööd jäävad arvatavasti esmaspäeva (minu oie) aga selle eest võite kindlad olla, et krohv on ilusasti kuivanud! (tema röömsalt, peaaegu et õnnelikult)
mul oli Tõnni toas just koristamine pooleli, kui see kõne tuli ja ma sattusin taas musta masendusse - tolmu palju, juba homme jälle... fööök! nii... kile jälle maha.... ohh, õnneks on kogu meie maine varanatuke juba ilusasti nurkades kile all... nii et pole muud kaitsta kui Tõnu voodi ja põrand ning kööginurk, viimasel kile ikka veel laest rippumas ja lausa ootamas järgmisi tolmupäevi.

KOLMAPÄEV
seekordsed meistrimehed olid palju täpsemad - lubati kell 10 ja 10.05 peatus meie maja ees oranz furgoon, millest tatsasid välja kaks keskealist meesisendit pea meie akna poole viltu.
samuti olid seekordsed remondimehed jutukamad. põhjust andis ka meie naaber - nii kui mees paar korda haamriga vastu krohvi tagus kostus teiselt poolt seina sama taktiga prõmmimist... sain teada, et vanema mehe nimi on Vlad, noorema nime kuulsin ka mitu korda aga see on praeguseks juba meelest läinud.
Vlad küsis kohe, kui sisse astus, et nuu, skolko oken? mina vastu et vse, pjat. vangutas teine pead, tegi tiiru korterile ja nentis et tööd on palju. mina vastu et skolko vremeni pudet? tema jälle et kella viieks võiks valmis saada... üritasin uurida ka aknalinkide kohta, kuid seepeale kehitas Vlad õlgu ja ütles, et ei tema käest me neid ei saa, ikka glaskekist...
siis sammus sisse teine, noorem mees ja hakkas riideid vahetama - stripp otse meie elutoas:P ok, püüdsin siis pilku kõrval hoida ja vajusin kööki ära.
edasi läks paljuski nii nagu esmaspäeval - taas tundsin end pisut üleliigsena ja taas komandeerisin end kahepaiku vannituppa, et natukegi kõhutäidet ja tolmuvabamat õhku saada... muide, kui teil on samalaadne kogemus ees ootamas, siis varuge endale lugemismaterjali. minu tuju hoidis kõrgel ja meeled ärkvel fotoajakiri "Practical Photography" - saan üksiti nii inglise keelt harjutada, kui ka üht-teist huvitavat teada:)
miskil hetkel hüüab Vlad - hozjaika! nuu, ruttan kohale et mis lahti - küsib, et näe, teie ei tellinud välisvjiimistlust, et kas teeme? et teil siin fassaadi hakatakse uuendama, et kas nemad ka aknapõsed ära teevad, et makroflex ei talu päikest ega vihma, et vaja katta ja näete, aknapleki kõrval ka pragu, see tuleks ilusasti täita... muidu vihm jookseb sealt telliste vahele ja rikub seina... meie võime selle ära teha, aga akna kohta sada krooni... firma kaudu võite ka tellida, aga siis kallimaks läheb... nii tuhande krooni kanti. (suhtlus kõik vene keeles ikka)
mina siis telefonikõne kaasale, ja rääkisin jutu ära, peale pisikest nõupidamist olime nõus nelisada krooni maksma selle eest, et nemad ilusasti ja juba täna neljale aknale välisviimistluse ära teevad. (ühele polevat vaja - see eriformaadis ja väljast okidoki)
ja siis, mida mina näen!!! uuel aknal pragu sees. kutsun Vladi vaatama. näete, enne minu meelest polnud nüüd on... tema vastu et oi-oi-oi praak, teil tuleb kindlasti glaskekiga ühendust võtta!... ok, mõtlesin, kui nad ka miskit korraldasid, siis igal juhul on firma süüdi, mitte meie... kuigi, mida saab korraldada ühe aknaga, et sellel juba teisel päeval sügav pragu sees on?! igal juhul peaks see teema garantii alla käima.
järjekordne telefonikõne müüjannale, kuna meistrimeeste telefon on küll lepingus, aga leping on ilusasti muude paberite hulgas, mis on hoolikalt kilega kaetud... müüjanna aga veetis oma tööpäeva ehitusmessil... ikka oma tööd tehes ning andis teada, et jätku meie oma pretensioonid sekretärile, loodetavasti võetakse meiega selle nädala jooksul ühendust... paistab...
enne kui krohvijad lahkuvad üritan veel Vladi käest uurida, et ega tema ei oska ette kujutada, kunas maalrid tulla võiksid... ei-ei raputab tema pead, teile helistatakse, usutavasti juba täna-homme, lepitakse kokku aeg ja siis tulevad, ei meie ei tea...

ja nagu esmaspäevalgi nii ka nüüd jääb peale meistrimeeste lahkumist perenaise ülesandeks tolm majast välja viia. õnneks saab nüüd juba aknaid avada - olin kaval ja kruvisin ühelt aknalt lingi ära - nii saab ka teisi aknaid avada - kogu selle kavaluse juures on see link nüüd praoga (usutavasti just väärkasutuse tõttu) ja kruvid suutis Vlad koos muu prahiga minema visata... ja nagu esmaspäevalgi saabub kassiahastus tolmuimejaga mööda korterit tuuritades... ja nagu esmaspäevalgi päästab mind mu kallis kaasa ning teeb lõpuduurid märja lapiga ise:)

nih nüüd on minu arvutisõltuvus mõneks ajaks ehk rahuldatudki. saaks veel pildid ka netti, oleks kolemaruvahva, aga eks sellega peab vist järgmise nädalani ootama (kui just imet ei sünni... ), sest nii photoshopi sisaldav arvuti kui ka fotoka kaabel on kusagil kile taga... (Somewhere Out There)