tolmukott vol 2

Nih, nüüd on see siis möödas!
aga et jutiga aru saaks ning meeles peaks, mis kõik tehtud peaks alustama sealt, kuhu pooleli jäin:

NELJAPÄEV
tüdinud, hall päev, koju ei taha jalga tõstagi, väike pungerjas (Tõnn) kurdab kõhuvalu (võimalik, et paha olla seoses mitme päeva ja öö kaupa praktiliselt plastikus elamisest...), et jääb koolist koju... las puhkab temagi.

hommikupoolikul lendavad meil köögi ja rohelise toa aknende eest aknaplekid.
ei, mitte et praak oleks olnud. fassaadi hakatakse soojustama ja sellega seoses pannakse uued plekid, kogu majale ühesugused. ise mõtlen - jeah, ega rikkus anna häbeneda. aknaplekid kaheks päevaks... ja Vladile sai ka eile "venelaste dippi" makstud ning 100 eeku per aken "välisviimistlus" tellitud...

olen just marketi lettide vahel ja varun lapse kõhuvalu peletamiseks shokolaadi ja Nestead, kui helistab Glaskek ning teatab, et nemad homme saaksid tulla. koos käepidemetega akendele.
optimist minus teeb hüppe kahe meetri kõrgusele ja hüüab valjult üle Rimi "hurraaa!", tasakaalukam osa minust suudab maa peale jääda:)
jälle kiletamine, jälle emigratsioonivaru pakkimine! kolmandat korda põrandat kiletades tunneme end kui profid. üksiti mõtlen selle peale, et kui värvitilk peaks maha pudenema on see palju hullem kui märg krohv... viimase saab sooja vee ja lapiga höörudes maha, värvi ei pruugi. nii küpseb otsus seekord ka akende alla must kile laotada. ja loomulikult teibiga kinni!

uinudes hellitan mõtet, et see saab olema viimane öö kiletatud ruumis magada. viimane öö põrandale laotatud madratsitel... ja et homme on kõik palju palju parem:)

REEDE
lubati tulla kella 10.30 paiku. kell 9.30 heliseb uksekell - glaskek! jubakohal!!! paaniliselt surun alla köögi kiled, paaniliselt loobin emigrandivarud vannituppa...

aga tuleb välja et tuli meister isiklikult. praakakent üle vaatama ja aknalinke tooma. seekordsed lingid on mõnusad suured:) ümarate joontega ja käepärased:) uut akent lubatakse praagi asemel paari nädala jooksul, aga mitte varem kui nädalapärast.
vahva. kontrollin kõikide akende avanemise isiklikult üle. tundub et töötavad kõik.

kell 10.45 uuesti uksekell ja glaskek. seekordne meistrimees on üksinda. jällegi nooremapoolne (u 25) umbvenelane. küsib "uvas rutški menjat nado?" mina imestan - potšemu? ja alles siis sain pihta - me oleme nii järjekindlalt glaskekile oma käepidemeid meelde tuletanud, et nüüd lausa topelt toodi... siis vaatab objekti üle ja hakkab otsast lihvima. käsitsi(!). väga hullult tolmu ei tulegi, aga siiski on mul hea meel, et aknaalused seekord kile alla said, muidu oleks liistuvahed kõik tolmused:S (kuigi, eks nad juba eelmistel päevadel korralikult tolmu kogusid...)
ca 12 paiku tekib noormehel kätepesuvajadus ja ta avastab "krolik'u" ning juttu jätkub kauemaks. kuidas ikka ta objektidel palju selliseid on näinud ja miks ma ikka oma krolik'ut vabadusse ei lase. ja et kas mul on õde, kellel on samasugune jänes ja kuidas ühel objektil oli üks jänes kõik seinad kuni põlve kõrguseni ära näsind (meie KraabuJunnu on selle kõrval inglike piirdudes ainult kodutoaga).
suitsupaus läbi ja uuesti töhe. kella nelja paiku on objekt valmis:):):) taipan veel küsida, et "vsjo uže suhoje?", mille peale kuulen "sevodnja müt ne nado"... ok mõtlen, tolmu pühkida järelikult ehk võib... kuigi, kas venelased mõtlevad pesemise all ka niiske lapiga üle tõmbamist jätsin targu täpsustamata...

vahepeal on tekkinud ühe majapoole akende peale väljaspoolt kiled... uhh, saan ühest kilest lahti, tuleb teine asemele. ja väljavaade uutest kaunitest akendest täielik null. aga see-eest pole vaja kiirustada kardinate pesuga:)

hakkan vaikselt kilesid eemaldama. ringiga ikka Tõnni toast pihta ja köögiga lõpetades. juba esimeses toas tabab mind katastroofi eelaimus - kile tuleb maha koos tapeeditükkidega - ok, siin on see tapeet niigi kõikse odavam ja just sel eesmärgil kõikseodavam, et varsti nii ehk naa vaja vahetada...

meie magamistoas aga oh üllatust, tapeet pidas ilusti maalriteibi rebimisele vastu:) lagi ja põrand seevastu mitte:( - maalriteip tuli põrandalt ja laest ära vaid koos suure lahmaka värviga. suures toas on meid õnnistatud põranda ja laevärviga (viimast ainult paari ruutsentimeetri jagu maha pudenes) ülemine tapeet aga nõuab juba vahetamist.... köök oli ainuke koht, kus miskeid kahjustusi ei tekkinud - sealse lae olin aastakese tagasi korralikult üle värvinud ja tundub et ka seinavärv osutus vastupidavaks:)

päeva õnnistatuim hetk saabus siis, kui kõik pinnad olid tolmust puhastatud (vähemalt nii palju kui see esimese paari korraga õnnestus), põrandad pestud ja duši all käidud. siis sain nõutada välja vaba tee riidekapini!!! puhtad rõivad tundusid mõnusad puhta ihu vastas:)

KOKKUVÕTTEKS
kui arvate, et akende vahetus ilma välja kolimiseta - samal ajal ise sees elades - on kukepea, siis mõelge veel üks kord. mõelge kogu sellele tolmule, mida tekitavad drellid, puurid, lihvimismasinad, lõhkumine jne. ja siis mõelge, et te peate selle tolmu keskel päeva 5-6 vastu pidama.
kui te aga samasuguse kannatuste raja, mis meie perel läbitud, siiski ette võtta otsustate, ärge pakkige oma pesu, hügieenitarbeid, maniküürikomplekti, puhast vett, pesuvahendeid jne jne kile taha, jätke endale vähemalt üks kapp ja kuhjake sinna kõik asjad, mida olete viimase 10 päeva jooksul tarbinud, teipige see nii, et vajadusel saate lihtsalt asju välja võtta, kuid samas on see tolmu eest kaitstud.
naised, kui teil on küüned, siis loobuge neist selleks korraks, muidu võib juhtuda nii nagu minul - kümnest kaunist küünest on järgi vaid neli. kaks murdusid kuidagi märkamatult ja neli olin sunnitud lõikama ära köögikääridega... (ma ei hakka rääkimagi küünenahast ega -lakist, eksole).
aga üldiselt soovitan juba kinnisvara soetamisel teha ära kõik suuremad tööd (meil seisab ees veel põrandate ja elektrisüsteemi vahetus...)
või siis peaks igal perel olema kaks elamist - üks selline kus elatakse siis kui teises käib remont ja vastupidi teine selline, kus elatakse siis kui esimeses käib remont.
igal kümnel juhul peaks lastega pered püüdma säästa lapsi ja sättima tolmutööd koolivaheaega... (küll on hea seletada, aga samas oli mul ääretult kahju Tõnnist, kui ta oma sõbraga sisse vajus ja mina ta peale pea kohe käratasin "ära seinavastu mine, ära siiberda! kui tahad mine kohe õue, kui sisse jääd pane mustad riided selga ja tuleappi!")

uhh aga nüüd on see kõik möödas ja kui hästi läeb (kui ma viitsin) siis saab õhtuks pilta ka :)