Nonii-nonii-nonii
24 tunni pärast on siis meistrimehed kohal ja hakkavad kauaoodatud aknaid panema. Hetkeseis on selline, et pooled laialiolevad asjad on kastidesse pakitud, teised pooled ootavad oma järjekorda, vaibad maast võetud. nende tundide jooksul peaks suutma katta kogu oma maise vara (mida polegi nii vähe - tervelt viie toa jagu!) kaitsekilesse, kardinad maha kiskuma ja osade lampide kuplid maha võetud saama, miisu ära komandeerima... tööde järjekord on olnud ja saab ilmselt ka täna olema kole kaootiline, eks paistab...
olukord on sarnane akna taga toimuvaga - osa lund on alles, osa läinud. ja see lumi mis alles (kui seda pruunikashalli ollust üldse nii nimetada saab) on must ja räpane. eile koduhoovis, vaipu kloppima minnes oli olukord jalge ees selline: koerakaka, koerakaka, kommipaber, kümmekond suitsukoni, koerakaka, paar pakendit, koerakaka ja oih... süstal! seda lasteaia hoovi kõrval! kui seda viimast ma maha jätta ei suutnud (väiksed lapsed liiguvad meie hoovis suhteliselt tihti) siis ülejäänud sodist astusin ma külma kõhuga üle, peaasi et sisse ei sattunud:)
nüüd ma veel pean põialt ja varbaid, et homme ei sajaks ning et me jõuaks ja meil oleks jaksu kõigega toime tulla:)
oma kalli arvuti pistan ma kohe-varsti plastikusse, nii et kohtumiseni peale "sõda":)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar