peale eelmise postituse kirjutamist (ühel kaunil öötunnil) avastasin, et EKA (on koolituskaardi nimekirjas) korraldab terve õppeaasta kestvaid fotokursusi ka minusugustele jopskitele, kes ei ole erilise ettevalmistusega, vaid keskkoolitunnistuse ja piisava motivatsiooni olemasolu on soovitav. nu ja patakas raha muidugi ka.
järgmiseks päevaks oli mu toredal konsultandil kirjake postkastis - tahan koolitust ja valikus on see või teine. mina ootasin julgelt poole päevani, tammudes jalalt jalale - et põhimõtteliselt asjaga sigakiire - lemmikkoolitus algas juba ülejärgmisel päeval.
niisiis ootasin kannatamatult kliendihalduri kõnet või kirja nigu petetut pruut... EKA infotädi teatas, et ohho-üllatust üks koht on vaba.. tundus, nagu ehk-ehk mul siiski veab!
keskpäeval mu kannatus Töötukassa suunal katkes. helistasin kell 12.30. ja loomulikult oli tibil lõuna...
kui ma peale lõunat oma halduri kätte sain, siis teatas ta mulle pea ükskõikse häälega - jah, ma nägin, et te olite mulle kirjutanud, aga ma mõtlesin, et tegelen sellega siis kui klientidest aega üle jääb.. (kes kurat mina siis olen?) järgnes vabandus, et tööd on palju, aga suuremeelselt kirja lahti võtnuna sain vastuse, mida kartsin -
ei, kahjuks ei saa ma seda isegi kaalumisele võtta, sest a) esimene koolitus algab juba ülehomme, b) teise koolituse pakkujaga ei ole meil koolituskaardi lepingut ja c) ning kõige olulisem - ei ole meil selge, kas ja kuidas see teie
vestluse lõppedes jäi mulle mulje, et misiganes ma välja pakun, tuleb KÕIGEPEALT selgitada kursuse kasumlikkust minu tööle saamisele. mina, totu olin arvanud, et minu karjäärile, soovidele või vähemalt eeldustele.
peale kõnet pisut kogununa saatsin töötukassale kirja, milles palusin täpsemalt kirjeldada mida tegema ja kuidas käituma peaks, et soovitud koolitust saada.
seepeale tuli lüheldane vastus, et arutame kohtumisel....
nuvotsiis - ärgu minusugune mitte liiga optimistlikult ennast hinnaku - soovid ja eeldused ei ole üldse mitte peamine põhjus koolituse saamiseks. vaid ikka teise inimese hinnang igasugustele asjaoludele....
**
lisatud 24 septembril (peale visiiti töötukassasse):
eelmisel nädalal suutsin kogu olukorra ja eelkõige iseenda peale nii tugevasti solvuda, et jäin haigeks - köha, loidus, tugev kurguvalu. - lõpuks ometi olen leidnud iseenda kutsumuse ning kujuta ülbeid bürokraate - nemad leiavad, et see on mu hobi, millega võiksin ka edaspidi tegeleda tööst ja tööotsimisest vabal ajal!
nii jäi mulje ka tänaselt kohtumisel kus lisaks chearleaderlikule kihutuskõnele, milles vaagiti minu senise (töö)elu suuremaid saavutusi ja plusse ning nende võimalikku positiivset mõjule minu tulevikus, tõi konsultant näite ka enda varal - talle hirmsasti meeldivat kokkamine, kuid on selge, et kokaamet talle ei sobi. töötuna ei saaks ta võtta kokandusalaseid kursuseid, sest ta ei hakkaks elades kokana töötama. või siis näiteks ei saa töötud võtta iluaianduslikke koolitusi või kodudisaini või feng shui'd, sest vaadake - miks tööle minna, kui saab ennast arendada ja näpud oma koduses mullas on ju palju parem hoida kui mingit igapäevatööd teha...
kõigele sellele oleks tahtnud suure suu ja häälega vastu vaielda - et miks ei võiks see, mida südames usud ja soovid teha ka sulle sisse tuua - olgu siis ettevõtlus või teiste koolitamine läbi enese kogemuste.
mis mind paika pani, oli fakt, et tal on klientuuri hulgas mitmeid fotograafe, kelledest osadel on ka isiklik fotostuudio olemas - no mis sa spetsialistile ikka ütled või arvad - tema haldab ju töötute turgu, ju ta siis teab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar