kevad tuleb

avasime liivakastihooaja - viisime kelgud lõpuks keldrisse ja otsisime välja liivakasti mänguasjade riismed.

2,5 aastane H ei käi enam lasteaias. ootame riiklikku kohta - ehk seal saab soojema ilmaga ja kergema rahakotiga edasi katsetada...
küll aga on meil praeguseks kujunenud, et pea igal päeval peab kuhugi minema, midagi tegema - 2x nädalas judo, pühapäeviti jalka ja ülejäänud päevadel vastavalt valikule kas emme trenn (koos kohustusliku ujulakülastusega) või midagi muud põnevat. igal juhul tuleb kuhugi minna, midagi teha!
ja nii juba ligi kuu aega jutti. tulemus käes - täna, kui on pesueht tõbitsemise ilm ja päev (ei midagi hullu - köhanohu ja kurguvalu liigkergelt võetud kevadilmadest), ronib poiss sülle ja vaatab oma suurte silmadega mulle otsa ja lunib:
ujuma?!
poodi?!
batuudile?!
trenni?!
ujuma?!
mänguväljakule?!
õue?!
ujuma?
siis vaatab õnnetult, kuidas ma nina arvutisse pistan ja seletab -
emme teeb töö ära, siis...