20. oktoober 2011

minu oma!

Haraldi enese- ja maailmaavastused on täies hoos.
õuest tulles teab ta täpselt kuhu minna jaka sedagi, et kõrvalolev uks on "onu todu", see uks, mille ta saab ise avada on "meie todu". kõikidele naabritele ja teistelegi temale meeldivatele inimestele ütleb ta kohtumisel selgelt ja säravalt "tele!". möödudes seletab, et onu läheb üles, või siis alla.. reeglina vastupidiselt tegelikkusele. mõned sõnad on veel vastanditega segi läinud, tn tähendab "emme aitab kinni" tavaliselt, et jogurtipudel tuleb lahti keerata.

poes luusib ta mänguasjariiulist alati mõnd väikest autot. kui issi ka mõnd suuremat pakub - põlatakse ära, pisikestega tundub olevat mõnusam mängida. täna veetis poja ligi pool tundi hiirvaikselt enda voodi all pisikese kopaga mängides. käisin vahepeal kolm korda vaatamas, et kas kõik on ikka korras. võreka alt piilusid vaid kelmid, naeru täis silmad :)
veel mõnd aega tagasi sai poissi veel petta - panime mänguasja mida ta ihales korvi, enne kassani jõudmist poetus see tasa tagasi riiulisse. eile aga oli sellest kohutav draama. sest kodus kotist ei tulnud välja seda autode komplekti, mis poes korvi pandi! poja pisarates, ükski juba olemasolev kann ka ei lohutanud. tuleb siis minu juurde, vaatab oma suurte, üleni pisarais ja kurbade silmadega mulle otsa ja teatab - "aala nutab!" poeb sülle ja rahuneb..
tänagi teadis ta täpselt, millist komplekti autosid poest nõuda, see hoiti siis kiivalt kaenlas kuni kassani, ka kassalindil tuli issi sülest silm peal hoida. väikesed mudelautod pandi käest alles kodus, peale paar tundi kestnud küllastumiseni mängimist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar