2. mai 2011

Vurr-vurr vurrkann

Kartsin hirmsasti et peame etenduse mingil põhjusel ära jätma - sai ju teatriskäiku pikalt-pikalt ette plaanitud, piletid mitu kuud varem välja ostetud - kes teab mis kõik vahepeal juhtuda võib. õnneks oli mul sel päeval ainult Harald ja õnneks ei nakkunud ta Eve-Ly niitnud kõhutõppe.
paar päeva varem käisime nö eelproovis - Rio multikat vaatamas. tervelt veerand tundi suutis väike kratt paigal olla. issi süles. siis kümmekond minutit vaikset tatsamist mööda Kosmose suurt saali ja siis natuke valjemat tatsamist. mille järel me vastutustundlike vanematena otsustasime lahkuda.
Haraldi esimene teatrielamus läks mõnusalt ja viisakalt. pisut võiks viriseda selle üle, et publikut hoiti all riidehoiu eesruumis kinni kuni viimase hetkeni. lapsed näitasid juba väsimuse ja tüdimuse märke. Harald leidis üles kohvi- ja veeautomaadi, mida siis edutult näppida. lasime mööda ka mõned lasteaiarühmad. see tekitas alul minus paanikaosakonna, et kui piletile pole kohti märgitud ja tervelt kolm lasteaiarühma tahavad ka sama etendust näha, kuidas siis istekohta krabada... kümneminutilise ootamise järel selgus, et lasteaiad olid teel muuseumisse. hingasin kergendatult ja trügisin lapse järjekindlalt õige saaliukse juurde.
eks sellel kinnihoidmisel oli ka oma tarkusetera - teisel juhul oleks lapsed ju vallutanud saali, tutvunud atribuutidega ja tundnud seal enne etenduse hakkamist juba igavust. Nüüd aga sai lüüa neid pahviks vaheseinte, mida nad polnud veel näppima jõudnud, liigutamisega. etendus oli lihtne ja eakohane. see, et terve saalitäis kaheaastaseid suudeti pooleks tunniks end vaatama köita ning paar korda vanemaidki naerutada, räägib iseenda eest. tegelasteks, tita, emme, issi ja mänguasjad. tegevused lihtsad, kodused, arusaadavad - näe, kutsu, hiireke, teeme pai, kalli, musi jne.
Peale etendust oli kell täpselt nii palju, et kätte jõudnud oli päevaune aeg. Ja kui kallis kolleeg helistas, et uurida kas mul on vaba aega, teatasin täiesti süüdimatu röömuga - jah, mul on hetkel täiesti vabad paar järgmist tundi ja me veedame selle pisipojaga pargis jalutades! See polnud küll see, mida helistaja lootis kuulda, aga kevadist päikest ja vabadust nautisin ma sel päeval täie rinnaga - coffe-in'ist espresso-kakao ja saiake ning purskkaevu äärde nautlema.
lill:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar