mõttehetk

Issi, tuttu! teatas Harald eile läbi nutu. nende esimene magamaminekuring oli millegipärast aia taha läinud (kahtlustada võib tagumisi hambaid) ja kui mina trennist koju jõudsin, siis proovisin teist-ringi last unele meelitada. aga õnnetu-nõudlik teade poja suust pani mind heldima ja läksime koos issit otsima:) seekordne unetrall kestis terve tunni...
kordadel, kui issit pole kodus (trenn, töö või komandeering) on poja musterlaps. eimingit jonni, pisut unelaulu ja omavoodisse pikali ning noorsand magab reeglina 10 m inuti pärast õiglase und. seda nii päeva- kui ööunne.

teine päev oli õhtul kadunud lemmik-kaisukas. poja tuiskas magamistoast välja nuuksudes - mõmmi, mõmmi (piinlikult aus olles peab tunnistama, et tegu on kaisulõviga, kuid see on siiski ebaoluline detail). poja sukeldus voodite alla, tuustis laudade alt, halas ja nõudis mõmmit. püüdsin asendada teiste pehmete leludega, aga ei - kuni see ainus ja õige leitud ei olnud, oli poja lohutamatu. rituaalid on tähtsad.

sõnade õppimine käib hooti - paljudel päevadel tuleb sõna päevas - pea ainult näpuga järge, osadel aga õpeta kui palju tahad - midagi külge ei jää. küllap viimased päevad on õpitu kinnisutmiseks.
Nii leidsin ma mingil päeval, et tuleks pesamunale õpetada vähemmaskuliinset sõnavara. vehin lapsel võilillega nina all ja seletan - näe, lill, võilill. lill - võilill. laps vaatab uudishimulikult ringi kuid ei tee märkamagi, et midagi öelda, saati veel õiget sõna. edasi sammudes näeme varest - väe, vares kargab, linnu, vares! laps vaatab hüplevat elukat kuid tatsab edasi. sama juhtub tuviga, sipelgaga... kuni jõuame ehitusplatisini, kus paar päeva varem õpitud "kopa" soravalt ja suure entusiasmiga nimetamist väärib. kordi ja kordi. seekord on ehitusplatsil ka kraana. näitan lapsele ja kiidan - see punane seal taga on kraana! "taana" kordab Harald kajana. üldiselt on kopade, kraanade ja kallurite (tallu) vastu meeletu nõrkus.
mõned päevad hiljem saavad selgeks ka sõnad troll ('t'oll'), tramm (vahelduvalt 'p'amm', p'õmm ja 't'amm') ja buss. nimede ja masinate vahel täit selgust ja seost veel ei ole, aga auto esiistmel sõites õpime neidki elukaid tundma.