Nüüd on Haraldil see aeg, kus iga päev tuleb Esimesi nagu varrukast. 1a 8kuuselt nõudis ta välja oma esimese elektriautosõidu - me küll alahindasime poega ja manitsesime mitte ronima auto selga - sest ega ole ju võimalik, et nii noorekene veel jalaga pedaalile vajutamisest miskit taipab. aga vaevalt saime me auto-onult loa välja lunitud - et kui päris sõiduks ei lähe, siis ju maksma ei pea, ega?, vajutas Harald pedaalile ja pani kohapealt kannakat. roolikeeramine on veel tundmatu kontseptsioon, kuid selleks ju need lapsevanemad platsile kaasa võetud ongi - teenindamiseks!
pisut varem käis Harald oma Esimesel muuseumikülastusel Miia-Milla-Manda muuseumis. Sealse kohviku suvepiparkooke (peen nimetus ei jäänud meelde) võin vaid kiita. komme jalatsid koridori (ka kohvikukülastuse ajaks) jätta tundus küll pisut kummaline, kuid arvestades kõrvalolevat liivakasti, täiesti arusaadav.
järgmine Esimene oli paar tundi, mõned mänguplatsid ja viis kilomeetrit (sh kultuurikilomeeter) vankrisõitu hiljem Kalamaja pargi mänguväljakul, kus noormees okupeeris teise lapse kaherattalise tõukeratta (tolle vanema nõusolekul) ja meie taaskordsel alahindaval pomina saatel, et ega ta veel sellisega tasakaalu hoida jaksa - kaherattalise tasakaalus püsimiseks ju ikka hoogu vaja - mediteeris ta pisut (nii kümmekond minutit tõukeratta sangad peos, pilk kaugustesse suunatud ja pusis end liikuma. alguses tasa, siis hoogsamalt, siis ikka rattad maast lahti ja lõpuks ka üks jalg rattal, teine hoogu andmas - lapsevanemad võivad omi pominal öeldud sõnadest toituma hakata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar