mähkmejuttu

ehk seletuskiri - miks ma marlidest loobusin.
algus oli kõik ilus ja lilleline - küll ma jaksan, küll ma suudan. suvi on ilus aeg, siis jaksan ja suudan rohkem. ja laps on vupsti marlidel esimese eluaasta ja 1,5selt vupsti potil. aga võtanäpust.
läksin kahe tibuga maale puhkama arvates, et juudap' me seal marlisid kasutame. mkm. esimene hommik pani paika - ma pidin kümne minuti jooksul kolm korda mähkmeid vahetama. "ei, tänan" tuli suhteliselt kiiresti. ja marlipakk rändas pagasnikusse tagasi.
teist korda võtsin selle välja nädalapäevad hiljem, kui jäin H-ga kahekesi maale ja E oma vanematega linna põrutas. päevakese olime ilusti marlidega, proovisin ära isegi "uued" pealispüksid. ja loobusin. sest maaõhu käes kuivanud marlid on kõvad. ja karedad. eriti võrrelduna kuivatist saadutega. miks ma siis praegu ei taasavasta vana head retrostiili?
esteks - poja on kasvanud, ta on kõndimahakkamas ja tundub, et suurem pamp jalge vahel vaid segaks arengut.
teiseks - poja ei püsi purgiski ja lisaks sellele on ta tugev. iga poole tunni takka mähkmevahetus on suhteliselt suur sõda. nii et ma olen siinkohal alla andnud.
kokkuvõtteks võin vast endale tunnistada, et olen mugav ja ei viitsi enam.