13. juuni 2010

allergiast
õpime, kuidas sellega elada - ei saa ju jätta väisamata värsket ilmakodanikku paljalt seepärast, et ta elab koos suure ja karvase loomaga!
E sünnipäeval oli ka üks suur karvane koer kelle selga H pildistamiseks upitati enne, kui ma jõudsin kiljatada - allergia! järgmisel päeval hakkasid käekesed pisut sügelema. ja ülejärgmisel olid nii käekesed kui jalakesed punased ja korpas ja sügelevad :( ja seda muidugi päeval, kui meil oli perearstiga kohtumine, kus ma loomulikult jälle pragada sain teemal - neid kohti, mis punased on tuleb ikka hormoonkreemiga kreemitada. ja iga päev! kangesti oleks tahtnud torgata, et kas igaõhtusest ei piisa - aga kes mind usuks.. tavalise kreemiga saab nii ehk nii igal võimalikul juhul jäsemed kokku määritud..
niisiis, käisime täna külas ja vältisime kohalikku suurt koera. kojujõudes tegin riideharapi - üleriided kõigil pessu ja pisikesed vanni! pärast muidugi hulgi baaskreemi H-le ja enne und tavalisest pisut põhjalikum hormoonkreemitamine. näis, mis homme-ülehomme saab..

hirmul on suured silmad
tegelikkus on palju leebem - võõrastamise osas just. tänane külaskäik oli E-le ja minule justkui pisikeseks proovikiviks - kas ma ikka päriselt julgen kahe lapsega võõrasse keskkonda minna. H väga ei võõrasta, seda tean, aga E on vahel teinud külaliste peale ikka väga-väga hädiseid nägusid ja hääli. rääkimata korrast, kus koduselveris naabritädi minutiline uudistamine üle poe kaikuva hädakisa valla päästis.
tõsi, esimene kord kui kaasa E külas koridori põrandale pani, et suur tüdruk omal jalal läbi hämara esiku võõrasse kööki saaks siseneda, saime kuulda protestikisa. kuid tõesti, kartsin hullemat. vaevu viie minuti möödudes tuustisid mõlemad lapsed mööda põrandat ringi trallida ja katsetasid piire nii klaveri, kirve kui koerasöögikaussidega. nii, et hoidke alt, saarlased - siit me tuleme!
hetkel on küll veidi õrn teema see pikk-pikk autosõit kolmekesi, aga kogemused näitavad - ei ole miskit võimatut! (kui kellelgi on häid näpunäited jagada kuidas kahe lapse ja rooli vahel oma kaht kätt jagades ellu jääda - laske tulla!)

värskest ilmakodanikust endast pole veel eriti miskit pajatada. meie külaskäigu magas ta nimekohase kuningliku kõrkusega lihtsalt maha - pole temal mahti igasuguseid lõbustada. lapsevaenad küll rääkisid midagi öistest traali-vaalidest, kuid neid ei tea ju uskuda - küllap praalivad niisama;)

2 kommentaari:

  1. Anonüümne15/6/10 10:29 AM

    teil on hästi läinud, meie pidime kõikidest sarnastest külaskäikudest loobuma. sünnipäevakutsele järgnes tavaliselt minu kõne võõrustajale, pärimisega kas karvaseid loomi kodus on ja kui oli - enamasti oli - jäi(jääb siiani) sünnipäevaleminek ära.

    tegelikult on elu ka ilma karvaste sõpradeta täitsa elamisväärt :)

    VastaKustuta
  2. muidugi on allergiad erinevad, aga ega toona vist selliseid ravimeid olnud, nagu meie praegu kasutame - sibicort. väidetavalt ilma eriliste kõrvalmõjudeta (va naha õhenemine, aga seda taastab baaskreem). võib kasutada pika aja jooksul, kuid vahepeal tuleb nädala-pikkuseid vahesid teha.

    seekordne külaskäik kahjuks ei möödunud järelmiteta - täna käedjalad punased, kuigi tõesti, tiba vähem kui peale peni seljas ratsutamist E sünnal... :(

    VastaKustuta