üks väike verstapost tänasesse päeva - Harald keeras esimest korda iseseisvalt seljalt kõhuli. hommikul - oma helgeimal päevatunnil, kui vanem vend oli kooli läinud ja minu kohvi alles poole peal, keeras ta esimest ja seni ainukest korda põrandal lamades seljalt küljele ja sealt edasi vupsti kõhuli. meeletu ähkimise ja puhkimisega. päev läbi üritas ta saavutust korrata, aga ilmatust kiirgumisest (ta on ära õppinud tiiru moodi kriiskamise) hoolimata ei jõudnud iseseisvalt külitsi-vibu-asendist kaugemale. aga nüüd on maitse suus - hoidke alt!
juhtmeteema jätkuks -
tubli poiss! varsti veereb nagu vurrkarr ringi. Ma mäletan, et piretil oli ka pärast esimest keeramist ligi nädal aega paus, kus enam asi välja ei tulnud, aga vot siis oli nipp selge :)
VastaKustuta