
Harald keerab end seljalt küljele juba mõned head päevad (v-b tegin perearstile liiga - nädalat poolteist läks aega, mitte rohkem); täna hakkas kummaliselt matsutama. tundus, nagu tahaks keelelaksu järele teha, mida suurem preilna juba väga hästi oskab;) .
kallis kaasa sai täna pojal jutu lahti - kui Haraldiga kudrutada, siis hakkab sealt tulema selliseid kilkeid, nagu oleks end linnupõõsa alla istuma seadnud. kõikidele pilkudele ja naeratustele vastab ta suurima tänutundega (nii vähemalt mulle tundub) vastu naeratades. kui poollösakil olekus käed ulatada, siis tahab end püsti tõsta, seisma. ja kui ta siis seal oma kahel tudiseval jalakesel seisma on seadnud, on ees nägu, nagu oleks vähemalt Himaalaja vallutatud!
ööunele läheme ise. selles mõttes, et kõht täis, tudukoer nina peale, pai ja rahulik jutt, lamp kustu ning hiljemalt paari minuti pärast on vaikus majas. päevauned nii roosilised ei ole - teinekord kipub üle väsima (noomitus mulle, ma tean - päevakava on puudulik) ja siis ei ole muud kui kaissu! ja piimapudel ja suurem jorin ka kaasa.

Eve-Ly viimaseks saavutuseks võib lugeda toe najal seismise. muudkui tõmbab end üles - diivan, -laud, -tool vmt najale ja seisab. ise huilates ja uhkustades. eile lasi sekundiks suisa käedki lahti! .. ja siis oli muidugi mats-maaühendus ka. kukkumist tuleb muidugi veel õppida. huvitav, mis siis saab, kui poisilgi kukkumisaeg käes - muudkui korja lapsi kui küpseid ubinaid kaudu elutoa põrandat...
kiikhobune on populaarne lelu - kiikumine on võrratu tegevus. ise tüdruk loomulikult veel hobuse selga ei saa, aga kinni oskab ta hoida juba hästi.
teised selle aasta argipäevade pildid->
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar