neljakuuse Haraldi strateegilised numbrid:kaal 7,47
pikkus 66,5
peaümbermööt 41,5
täna hommikul vara-vara käisime arstile end näitamas. meie senine perearst oli kuhugi kadunud, ta vist eelmine kord midagi mainis ka, et viimaseid kordi - meie "päris" perearst hakkab titepuhkuselt tagasi tulema. seniks aga peame leppima "vahearstiga", pereõde aga on sama ja tema meid laia naeratuse saatel varahommikul vastu võttiski.
mõõtsime-kaalusime ära ja siis see algas
- mida te siis teha oskate - tegi vaheperearst suu lahti.
noo, kui hea tuju on, siis suhtleme aktiivselt - laliseme, häälime koogame, kilkame; vaatame otsa ja naeratame laialt-laialt kui pilk meeldib - andsin aru nagu teismeline koolipingis.
- kas ta ühest käest teise ka võtab asju?
ee- haarame kõike mis kätte satub... ei, teise kätte ei anna veel..
- keerab ka? - seljalt küljele??
ee-- ei..
- mida poiss sööb ka?
seletan, et Harald on allergiline piimavalgu suhtes ja saab apteegitoitu.
- ah siis tundlik poiss.. aga rinnapiima??
ei, seletan napisõnaliselt, kuid kannatlikult nagu mulle ikka kombeks - ei ole päevagi saanud kahjuks, lapsendamise eripära..
tädi tatsab ligi, haarab Haraldi käte vahele ja nendib
- jah, õlavööde on pisut nõrk tõesti.. ..hambad on tulnud?
ee-ei..
tundisn end juba päris saamatu ja algaja emana - isegi hambaid ei ole veel välja suutnud meelitada!
korraliseks vaktsiiniks saime järgmise aja. kahe nädala pärast. ei pääsenud meiegi küsimusest - kas seagripi-vaktsiini soovite? mina vaatasin tädile suurte silmadega otsa - poja ju alles neljakuune, talle ju ei tehta?! ei, jah, tõesti... aga teie?? vaatasin talle juhmilt otsa ja oleks peaaegu kärtsatanud, et mina end niisama torkida ei lase, aga tädi tõmbas vahepeal tagasi - et kui ei soovi, ega ei pea jah..
mulle meeldib eluke stromkal. kui ma muidu igalt poolt kuulen/loen kuidas kärgua on võimatu liigelda, siis siinsed teed on eeskujulikult lahti aetud. mõned ülemineku-kohad küll on, kuid ei midagi kontimurdvat :) muide, kui teid on haaranud väidetav uus eest rahvusharrastus - jääpurikate pildistamise näol, siis tasub vaadata hipodroomi taha - sealsel hoonel on ikka aukartustäratavad purikad..
kui me kodutee pikendusel käruga stromkale jõudsime, oli seal lisaks meile ja hommikusele lumetormikesele veel vaid mõned tervisesportlased ja paar äraeksinud pensionäri varahommikusel jalutuskäigul. noh ja parveke vareseid kraaksus tuulist päeva. kell oli kümne-paiku ja inimasustus oli tõsiselt hõre. umbes sama hõre kui stromka kuusekökats.
kruttisin terve kodutee peas neid küsimusi - et mismõttes - neljanda kuu sünnipäeva peaks keerama? vähemalt küljele? nojah, poiss on paar korda ja poolkogemata end ukerdanud küljele, aga kas seda saab siis keeramiseks nimetada? päevas paar-kolm korda teeme miskit koduvõimlemise sarnast - minu abiga keerab juba päris ludinal... aga päris ise veel mitte.. ja käest kätte ta nüüd asju kindlasti veel ei anna. topib ainult suhu (kui selili on) või endale rinna alla (kõhuli olles).
seebiks sellised perearstid! enda rahustuseks sai kõikvõimsast veebist otsitud paar artiklit -
EPL 1996
Delfi 2006
vanad teised küll juba, aga loota jääb, et ehk imikute arengus pole nii peadpööritavat arengut toimunud kui nt tehnika omas...
üks uus oskus lisandus just täna - oskus mullitada! poja ajab suust uhkeid mulle välja. selliseid suuri ja läbipaistvaid tatimulle. pildile need veel küll ei jäänud..
äh, loll arst tõesti. või siin noorele emale komplekse tekitama, häh!
VastaKustutaHarald on tubli ja nunnu!
Ja meie külaskäik jälle lükkub. Tõbisteme taas :( Aga mõtetes oleme teiega!
Aga perearst küsis ju täielikke tüüpküsimusi. mida ta siis ikka küsima peaks?
VastaKustutaMis siukse tüüpinimese peale ikka närvitseda. Harald on tubli poiss. Ainult pool kilo kergem kui üks mu kaheksakuune pliks:)
ähh, ega ma polegi eriti närvis, rohkem ajas muigama - perearst võiks ikka selgeks teha endale, et 4kuune ei anna endal käest-kätte veel asju ja hambadki on pigem suur erand kui reegel. küsimuse toon oli küll selline - on ju teil hambad, mitte - ega teil veel hambaid ei ole. vb ma liiga tundlik, aga sellised tooniavahed minu jaoks mängivad.
VastaKustutakui aga iga kord peaks perearstile aru andmas käima - mis kuu ajaga õpitud ja kas tegevus, mis paari kuu pärast võiks selge olla on ehk juba praegu selge - ma vist vahetaks arsti.. aga nagu kirjas --see vaid vahearst ja loodetavasti on paari kuu pärast juba oma arst platsis.
Osa arste ongi sellised. Meie toona 1-aastase Haraldi kohta küsis neuroloog (muuhulgas): "Kas ta potil juba käib?" ja kui ma eitavalt vastasin, siis vaatas halvakspanevalt, või mulle vähemalt tundus nii.
VastaKustutaVõib-olla on emad lihtsalt ülitundlikud selles suhtes, et keegi võib nende lapsukest kuidagi ebaadekvaatseks pidada.
Aga teie Harald on otse loomulikult tubli poiss!
mina käisin oma 4,5kuuse tirtsuga täna neuroloogi juures. minu laps on selline ettevaatlik ja võõra inimesega äärmiselt umbusklik - talle on vaja aega harjumiseks.
VastaKustuta- arst andis kaks lelu, ühe kummagi käe jaoks.
"ahah, võtab ainult ühe käega, jah?"
"ühest käest teise ka ei anna?"
- arst pani lelu lapsest eemale ja teatas "keerata ka ei oska?"
mind võttis selline asi ainult ohkama:)
ja ma ikkagi julgesin mainida, et mu laps oskab kõiki neid tegevusi suurepäraselt, kui arstil nii kiire ei oleks