kuidas tekib kiindumus.ma ei mäleta kelle teooria see oli, ei viitsi materjalidest otsida ka, aga ühe teooria järgi on kiindumuse teke ringja käitumise tulemus, kus lapsel tekib vajadus (ringi algpunkt) laps näitab oma vajadust häälekalt (ülemine tipp) edasi - vajadus rahuldatakse (ema poolt) - ja kiindumusele pannakse müürikivi. ning nõnda edasi. seepärast ei soovitata lapsel eriti pikalt karjuda lasta (vastupidiselt nõuka-aegsele hääletreeningu teooriale) ja sellega seletatakse kiindumussuhte väärarenguid laste puhul, kes on hooletusse jäetud. müürikivi jääb panemata, kui laps rahuneb, kuid vajadus on täitmata. tegelikult saab sarnast mustrit üle kanda ka igasse lähedasse suhtesse, olgu see siis paari- või vanemlik suhe. ning kui müürikivi ei pane, siis kiindumuse-müüri ei teki, või on see auklik.
näide eilsest - pisike B oli roninud tema jaoks pisut liiga kõrgele liumäe otsa ja lasi lahti tõsise seakisa. ta oli sinna küll pikalt tahtnud (sai ka sokid ronimise hõlbustamiseks jalast võetud), kuid tippu jõudes ei olnud unistus teps mitte nii roosiline kui alul paistis (nagu mõni kord "päris"eluski juhtub). niisiis, lapsel tõsine hirm naha vahel ja seakisa üle loomaaia kaikumas - tormasin ma ummisjalu pisikest päästma. mõnedki minutid, rahunenud hingetõmbed ja pikad meetrid eemal kuulsin ma siirast ütlemist lapse suust - "ma armastan sind niiii väga!" pisara võtab silma...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar