24. jaanuar 2009

seitse elu


eile oli kallis keskmik külas. otsustasin peale ränka päevatööd ja mõnda peavalutabletti, et tarin lähedased kinno. vaatasin - Will Smith näitleb. järelikult võiks hää olla. filmitutvustus, kusjuures, ei luba eriti midagi. enne piletiostmist veel kõhklesin - äkki peaks midagi kergemat vaatama. nt kuidas mõni mees "jah" ütleb..
kuid siiski - smith jäi peale;) kokkuvõtvalt võiks öelda - üks üllatavaid pöördeid täis film. hella südamega inimesed - võtke taskurätte kaasa. kilokaupa. film algab enesetapuga ja lõppeb sellega. millegipärast on viimasel ajal kombeks, et filmi alguses näidatakse lõpp ära. Eternal Sunshine - mida kaasa ja keskmik enne minekut vaatasi, oli sarnase ülesehitusega. tegelikult oli see film sellest, kuidas elu võiks olla. lihtne, kirgi ja häid inimesi täis. ühe mehe armastuste ja lunastuse lugu. intensiivne. väga. vahepeal mõistetamatu, kuid kõik pusletükid pannakse lõpetuseks kokku. ja nii sai hää.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar