21. jaanuar 2009

kummitused

sellised kontsad viisid mind ühel ilusal õhtul teaatrisse. Kummitust vaatama. Vene teatris. hää oli. eriti ilus oli kogu interjöör. lavakujundus. õhustik.
tüki mõte tundus olevat - meil kõigil on oma minevik. tihti kaetud saladuselooriga. ja teinekord on kergem, kui kõike ei teagi. kergem teistele. aga jah, norra lugu vene kastmes. huvitav oli. ainus, mille kallal iriseda annaks oli tõlge. vahepeal tekkis hirmus tahtmine minna ja asi üle võtta. - no ei pea ju veerima ometi lehti krabistades minuteid hiljem teksti, mille tähendus ammu selge! urr:S

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar