nende suuremate festivaalide ja kultuuraüritustega kipub alati minema nihusti. ca nii nagu igaaastane viljandi folk - enne kui tuleb, mõtlen - aga see aasta küll läen, siis kui sündmus käes on aeg ilusasti tähtsamate asjadega planeeritud, või läeb aeg lausa nii ruttu et märkad - aa... eelmine nädal oli see (või teine) üritus.
nii et ega erilist filmipäevikut siitki tule. aga siiski- pühapäeval vaatasime filmi Hiljem. mulle meeldis. sügav selline. pingeline. pani mõtlema. sisukokkuvõttena võiks mainida, et tegu siis peategelase kangelaseks saamise looga. või ehk elu mõtte otsinguga. päris julm film. surm ja veri vaatas viie (või kümne) minuti tagant suurelt üle ekraani. mõtted teistpoolsuse olemasolust. üks hea repliik. kui peategelane seletas oma ca 7-8a tütrele poja lahkumist. tüdruk teadis täpselt, et kui sured, siis maetakse sind maha ja sind söövad nälkjad. ja siis mingil hetkel pole sinust midagi järel. peategelane - isa- aga seletas, et keegi tegelikult ju ei tea, kas pärast elu veel midagi on, sest vaata - kui laev väljub sadamast teame me kindlalt, et ta olemas on, eksole. aga kui ta kaob silmapiiri taha, siis ta on ju jätkuvalt olemas, hoolimata, et me ei tea mis temaga juhtub; hoolimata, et me ei näe teda enam.
elus on palju sellist - me ei näe kui see juhtub, me ei saa kindlalt väita, et seda või teist pole olemas. kõike ei saa kontrollida.
Täna käisime ka kinos... vaatasime filmi Täiuslik päev. kurb ja masendav ja julma lõpuga lugu ühest perekonnast. perevägivallast ja selle lõpust.
tegelikult mõlema filmi puhul tundsin ma lõpu-pöörde ära filmi keskel. ja kulminatsioonini jõudmist oli huvitav jälgida... ja veel. mõlemas filmis nägin kohta kus naispeategelane oli kummaliselt meigitud. esimeses läks naine kõrbesse. üksi. öökuningannat pildistama sellise meigiga nagu minnakse ööklubisse. ja teises filmis tõusis pereema keset ööd väiksema lapse kutse peale üles samamoodi - ööklubi make-upiga. võite mind pedandiks nimetada, aga mind jäävad sellised pisidetailid pisut kraapima... muidu olid hääd filmid :)
PS lugesin EPL PÖFFi erilehest: "Esimene eksiarvamus on see, et pileteid ei ole. Enamasti neid ikka on, ja mitte sellepärast, et filmid on halvad, vaid et saalid on suured." ee... muh, siis vist mitte piisavalt suured... või oleme sattunud neile mõlemale populaarsele seansile??? igatahes pühapäeval 45min enne seansi algust oli sõpruse suht suures saalis 7 vaba kohta! saime isegi kaks kõrvuti kohta, aga esimeses reas... kõõritus jäi silmadesse poole ööni... täna oli kallis kaasa nii tubli, et lunastas piletid 4h enne seanssi... sai koguni kolmandasse ritta...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar