ühel hommikul ärkasin ja tatsasin hommikukohviga -nagu ikka- oma armsasse kodukontorisse. siis ma nägingi teda esimest korda. seisis mu kuvari ees, vasemas nurgas - androgüünne inglike.
loodetavasti suudab ta mulle praegusel - väga segasel ajal toeks olla:)
aitäh inglikulleri(te)le:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar