elu pisiasjad

---
ma muutsin mingi hetk kujundust. nagu näha. siis leidsin ka pisikese koha, väikese vidina, mille abil saaksin soovijatele uued postitused otse postikasti saata. nii et kes veel soovivad - andke märku ;)
---
eile oli peavalu päev. hommikul ärkasin. peavalu. kohviga koos neelasin valuvaigisti. mõned tunnid hiljem, enne uksest väljumist teise. ei aidanud. silmade tagant läheb valu juuksejuurteni. mõned tunnid mööda eestimaad sõidetud, peavalu aina võimeneb. lõunaks tundus, et peanahk põleb. (ei olnud pohmelli, ei kandnud varastatud mütsi)
veidi aja pärast ühes pealinna ostukeskuses läheb natukeseks leebemaks. ei, see polnud kohvi, mis puudu oli, ka mitte konjak... piisas Linna-Ivo nägemisest. ma ei tea miks, aga alati, kui ta kuskil esineb või muul põhjusel silma alla jääb, meenuvad mulle esinemised eestimaa väikelinna mitte eriti depressiivsel kodutrepil. "karaoke"saatjateks naabrilapsed ja lauluks "Kikilips"... ja maailm läheb helgemaks. mõneks ajaks.
----
Taarka sai nähtud. eksprompt-kinoskäigul veendusime, et ega cc-plazas muud erilist vaadata ei olegi... esmamulje - polnud kõige hullem. pisut hiljem - päris mõnus oli. õhtul, kui netist olin lisaks otsinud Hilana Taarka kohta, leidsin, et film andis pisut kiivas ettekujutuse lauluemast. ja moonutas fakte... kurb, kuigi mõistetav - ei saa ju tunni-pooleteise sisse pakkida kogu inimsaatust...
ma tundsin ohtlikku samastumistunnet Taarka lapse Tat'o-ga. kes peale lapse surma puunotti endaga kaasas kandis... peab minevikuvaimudel minna laskma. et tervet mõistust säilitada.
---
täna istusin sõpruse kõrval kohvikus ja ootasin kallist E-d, üritades lugeda (palju blogipuu-külalisi kutsunud ja mind terveks päevaks blogtree tippu riputanud) Tiibet,Tiibet'it... on küll hää raamat. oleks mahti lugeda ka, oleks veel parem. (krt, ma ootan pensipõlve, et lugemiseks aega jääks...). aga ootasin, mis ma ootasin (E-d ikka, mitte vanadust), kui nägin mööda vantsivat Baskinit. seda nooremat... veidi hiljem vantsis tagasi ka. ja mulle meenus sõbrants P, kellel oli tavaks iga kuulsa inimese silmapiiril viibides kihistama hakata... ning ma mõtlesin. küll on hää, et ma Kroonikat ei loe. muidu ei saaks vist talnas eladagi - tunneks nägupidi kõiki "kuulsusi".
---
marveloni söömisest saab juba nädala jagu täis. metall on suus ja ega need klähvimisedki kaugel ole - nii et hoidke alt, kes ette jääb. järgmisel nädalal kuuleb mis edasi saab ja millal täpselt kogu protsess (ivf) seekord kulmineerub...
---
tegelikult jäi E-ga kohvitades üks mõttetera kahe kõrva vahele kumisema. midagi sellist et - elu tuleb kergeks naerda.
armas mõte selline.