suuri ja väikeseid unistusi

niisiis. unistusest. minu jaoks on "unistused" pigem sõnalised kui pildilised. sõnapaarist "täitmata unistused" tulenevalt. sest unistused, mis kunagi olid unistused ja nüüdseks täitunud - neid võiks ju kaadrisse püüda. aga siis pole nad ju enam unistused. siis nad on saavutused. lapsepõlve unistus "saada kosmonaudiks" on mul siiani meeles. mis tuletab meelde - poja unistab arhitekti ametist. tubli temast:)

siin on üks kass. võimalik, et ta ei unista, sest ta ei tea, et on võimalik ka parem eluke. aga võimalik, et ta unistab ... soojast vorstist? ...hubasest ruumist? paist ta ei unista. võibolla.
tegelikult unistan ma palju ja kogu aeg. ikka soovin seda ja siis teist. mõni unistus kestab tunnikest pool, kui sedagi. seejärel suunduvad mõtted järgmistele radadele, olgu siis soov täidetud või mitte. mõnikord kestab unistus/soov päeva või paar. mõnikord mõlgub mõni mõte meeles nädalaid. Kaarli kiriku pildistamisest unistasin nädalaid. tegelikult vist isegi kuid. just nii, et terve kiriku nägu korraga pildile jääks. täna sai see siis tehtud. terve portree on ka, aga see ei tundu enam pooltki nii põnev...
juba mõnda aega unistan enese kokku võtmisest, et jõuaks pealinna värvilisi purskkaeve piltima. ehk nädala pärast... või veidi varem?

siin on link-> eilsest - laupäevasest- fotojalutuskäigust mööda vanalinna armsaid tänavaid. muide, kui mõelda, siis unistused kajavad igalt pildilt. sest ikka on mõni pildil olev ese/inime kellegi unistuseks olnud, kellegi saavutuseks peetav...