laupäeval veetsin meeleoluka päeva Tartu linnas. kulusid mõned kroonid ja mõnedki head tunnid. ja ma tundsin end imeliselt. Aeg, mis ainult endale, aeg toredas linnas, meeldivaid poode mööda kolades (olen jah ostleja), teine pool ajast meeldivas seltskonnas meeldivaid kõrtse mööda kolades (alkoholi sain ka endale lubada - milline luksus!). ja muide, tartus on muidki toredaid kohti peale Wilde. täiesti üllatav, kas pole ;)
ma jäin täna mõtlema, et kunas viimati sai niimoodi - kohustustevabalt- logeldud. ega ei mäletagi. pidevalt on VAJA seda, siis VAJA teist ja seejärel kolmandatki. selleks et inimesed mu ümber rahul oleksid, selleks et ise rahul oleksin. aga niimoodi - sul on pool päeva ja vaata ise kuidas see sisustada - pole mind maha ega rahule jäetud juba aastaid. ühest küljest muidugi on tore ja armas vajalik olla, teisest küljest aga peaks seda aega enda jaoks rohkem leidma...
aga juhustest... sõitsime tln-trt maanteed mööda pikalt. nagu ikka. osa autosid trügis ette, nagu ikka, osa sõelus, kiirustas. täpselt nii nagu ikka. siis aga, mingi hetk veidi enne Adaveret nägime paremal põllu peal tolmu kerkivat. ja tolmu sees lendles mingine plekijupp (?). nii, mats... tempo aeglasemaks, tee äärde... külili kraavis on ninaga meie poole mingi musta karva sportlik sõiduk. tagumine ots põllu peal turris, esimene kraavi sügavamaks kündmas... kallis kaasa veel manitseb politseinumbrit valides, et ma liiga lähedale ei sõidaks... auto kõrvalistmel tundub elu käivat, röögatan, tea' isegi kellele - tehke uks lahti, ta ei saa ju välja!! mõned autod enne meid olid samuti peatunud. noored, peamiselt mehed, kõigil telefonid käes, ruttasid appi...
avarii teinud auto pealpool olevad uksed lahti ei käi... aken aga küll, pea pistab välja üks pikkade juustega noor eesti poiss... ei, kõik on korras, tuigub ta välja... poiss oli üksi autos, elus, terve, veidi shokis, ei taha ei politseid, kiirabi ega küüti... minu jalad värisesid. usutavasti mõnelgi veel. eriti eespool sõitnute autodes... teel on näha pidurdusjälgi, need tulid vastassuuna teepervelt... diagonaalis üle meie sõiduraja...
õigus on neil, kes ütlevad, et kriitilisel hetkel peatub aeg - kõik toimub nagu aeg-luubis. võimalik, et siis on mälu teravam - tavaliste argitoiemetuste vahele jõuad mõelda mitmeid mõtteid, meeled on hajavil, kuid kui kõiki mõtteid ja meeli köidab üks terav sündmus on tunnetus palju teravam. sügavam.
enne tartusse jõudmist jõudsin pikalt juurelda juhusest. et maanteel ellujäämine sõltub vaid juhusest. kui jääd juhtumisi õiges kohas tukkuma (nii nagu see sportauto poiss), siis pääsed vaid ehmatuse ja lõmmis autoga. kuid vaid mõned loetud sekundid ja -murdosad hiljem oleks kokkupõrge olnud vältimatu. kas siis meie või mõne muu autoga. ja ei loe, et ma olen kaine. ei loe, et ma olen puhanud. mul lihtsalt ei ole midagi teha- meie teed ristuvad ja tulemus pole pooltki nii roosiline. kuimitu kohta on tartu maanteel, kust väljasõit oleks sama õnnelik? ikka on mõni puu, mõni post, mõni kivi tee ääres. või on puu, posti või kivi või teise auto tabamine halb juhus?
mõnedki tunnid juhtunust hiljem sedastab kallis "kohvi"kaaslane ammukulunud elutõe - et siis ongi nii, et truudus on juhuse puudus? ei - jään ma kindlaks. ei ole ju nii, et esimese juhusega oleks kohe truudusetu. ei ole. truudusetus on pigem pime (?) juhus. või siis mitmete juhuste kokkulangemine. - nii julgen arvata. aga võimalik, et ma eksin... ma ju ei tea.
vaid loetud hetked tagasi tabas mind teadmine - TEGELIKULT on meie elu palju pikem. sest aeg on pikem. sest ajaühikutesse mahub palju rohkem kui me aduda suudame või tahame. me lihtsalt ei mäleta/taju kõike enda ümber. me ei pane tähele. võimalik, et me ignoreerime näiteks enesekaitseinstinki tõttu üleliigset infot - et aju seda töödeldes üles ei ütleks. võimalik, et mingil hetkel saab kogu info süstematiseeritud. näiteks praegune taustaheli - kõrvaltoas mängiv TV, vaheldumisi lapse kõhaga ja kasside mänguhooga - saab teadvustatud, arvesse võetud, targalt kasutatud... võimalik, et kunagi suudame me kasutada kogu 100% oma võimetest. (targad ja haritud teadlased teavad rääkida, et inimene kasutab vaid 10% oma ressurssidest)...
--
ei, magama, muidu ma lahendan siin veel universumi algtõed ära, ja mida need vaesed teadlased siis pärast seda avastama hakkavad ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar