4. jaanuar 2008

peavalu riiklikust meditsiinist

sai käidud täna tohtri vastuvõtul. omadussõna "kole" on asja kohta leebelt öeldud. kohutav. jah, ma olen erakaga nii ära hellitet' et üle 10 minuti oodata on minu jaoks piin.
arstile (reumatoloog) sai aeg pandud kell 8.15. just arvestusega, et siis saab last/lapsi hoida kallis kaasa ja et ta saab ka 9-9.30-x ilusti tööle. jõudsin kohale siivsalt vara, et mitte hilineda. pelgalt viis minutit enne täpset aega. üllatusin, kui leidsin kabineti ukse tagant kaks (umbkeelset) kodanikku. küsisin - kas kõik on siia? (viibates ukse poole) nende tühjade pilkude tagant võis hea tahtmise juures leida vaikse noogutuse. istusin siis ootetoolile ja viskasin ohates pilgu (mobiili-)kellale. viis minutit hiljem, kui olin just avastanud huvitava elukutse - liftiinimesed (sõnast liftipoiss), tõttas kohale üks kiitsakas kahemeetrine meesisend ja küsis sama küsimuse. minu noogutuse peale ohkas ta sügavalt ja kaebles selle üle, et tal tööle vaja minna on. tal vedas. vaid paari minuti möödudes (kui sedagi) avanes kabineti uks, väljus eelmine patsient ja tohtriproua kutsus nimepidi hüüdes vibaliku sisse.
mina ei saanud eriti millestki aru. miks teda enne kutsuti? miks kõik kohad undama peavad? miks liftiinimesed sellist tööd teevad?
remondimürast saan ma ju aru - aeg-ajalt ikka on vaja midagi korraldada. reeglina selleks et pärast oleks parem. aga see teine undamine... nagu mingi torustik, mingi ventilatsioonisüsteem... või ventilatsioonisüsteem koos päevavalguslampidega... kuulsin seda juba esimese visiidi ajal. aga siis ei pidanud ma seda nii kaua taluma. õnneks. kuidas haglatöötajad suudavad sellise undamisega seal tööd teha?
liftiinimesed teevad oma tööd. on kaks lifti - 16 ja 17. 16ndas on liftiinimeseks pensionieelses eas mees. pealtvaadates selline muhe vanaisa. eestikeelne. see lift tundub olevat väiksem. inimeste transpordiks. reeglina vist med-õdede ja arstide transpordiks. liftimees, tundub et, suitsetab. tal on kohe selline muhe suitsumehe väljanägemine. ta jätab kindlasti vahete-vahel viimasele korrusele lifti seisma ja läheb teeb mõneminutilise "perekur"'i kui hommikune tipptund möödas. seda ma igatahes nägin, kuidas ta teinekord, kui kutset ei olnud, võttis nii paarimeetrise raadiusega ringi jalutada. arvata võib, et liikumine ei ole selle töö juures kõige nõutum pool.
17ndas on liftiinimeseks vanem naisterahvas. ka umbes samas eas kui liftimees. selline pisikest kasvu ja väiksemat sorti naisterahvas. tundus olema selline väike ja käbe, arvatavasti ka käre naine. venekeelne. 17-s tundub olevat rohkem transpordilift. esimese kümne minuti jooksul tuuakse sealt välja päevi näinud järelveetav riidepuu, millel mõned puust riidepuud peal. need korjatakse kokku ja viiakse ühes suunas. raudkarkass sõidab aga teises suunas. vahepeal tuuakse 17ndaga kohale üks prügikonteiner. kuhi peal ja kuhja kõrvalt paistavad veel mingid pudelid... imestan, et miks just läbi patsientide ooteruumi (traumapunkt oli sealsamas), aga eks nad ise tea - küllap on remont ka üheks süüdlaseks. seejärel tuli raudkarkass tagasi, teiselt poolt. täis laetud patsientide riideid. ikka kingakotid ja palitud... ma imetlen liftiinimeste taluvust. nad sõidavad kohale, teevad uksed lahti, naeratavad lifti tellijale, sulgevad nende järel uksed ja oletatavasti vajutavad nupule... küllap nende funktsioon ongi just nende vanaldaste liftiuste sulgemine ja avamine.
taban end mõttelt et klaustrofoobsetele inimestele see amet ei sobi. ja siis veel leidub mu peas mõte, et näed - isegi kuivetul aga sitkel haigla sanitaril, kes parasjagu moppe oma kärule ritta seab, et asuda patsientide tehtud jalajälgi ikka ja jälle ära pühkima, on parem töö - siht silme ees ja tulemused silmaga näha.
ja kõik ümberringi kumiseb endiselt. tülpinud pilk kellale näitab, et olen juba pool tundi tegevusetult ühe koha peal istunud. miks just vibalik enne teisi sisse sai? minul oli ju aeg veerand üheksast! siis avaneb kõrvalkabineti uks ja sisse kutsutakse üks umbkeelsetest, kes isegi aru ei saanud, kelle juurde ta minema peab. teine (selline kapi moodi mees) jäi paigale ega liigutanud kulmugi.
kell liigub. vibalik tundub jäävatki arsti juurde... endal tal oli tööle kiire.
vahepeal ootavad 16nda lifti juures kolm politseinikku. liftimees vabandab kohale jõudes, et sellesse siin mahub ainult kolm inimest ja juhatab mundris ametiisikud järgmiste liftide juurde. arstide uste taha saabub korraga kaks kiitsakat keskealist tädikest. ja ooteruum täitub mõttetu jutuvadaga. maast, ilmast, järjekorrast, poliitikast. püüan kõrvu sulgeda, kuid jutuvada taandub vaid ühiseks müraks taustalt kostuva undamisega...

aa.. arstile sain sisse peale 45 minutilist ootamist ja mul läks seal täpselt 15 minutit. esimesed 5 minutit otsis tohtriproua mu kaarti. seletas, et aasta lõpus sai neid ikka kinni pandud, aga ei, kui ei leia pole ka hullu - e-haiguslugu on abiks asi. trükkis mulle sealt lehe kaasa. teine viis minutit rääkis telefoniga. kindlasti midagi olulist, kuid fraasid tundusid kahtlaselt korduvat ja tühjad - jaa, selgitame, täpsustame, jah, see patsient oli minu juures kirjas, aga tal ei ole reumat, jaa põletikulised näitajad võivad artriidi valu tekitada jaa.. eks me siis pärast saame veel nõu pidada...
vahepeal tegi ta ka mulle selgeks, et mul ei ole reumatoid-artriidi algetki, luupus-haigusest rääkimata. ühest küljest küll tore, kuid kui julgesin küsida, et misjaoks need liigesed siis kanged ja pisut valulised on? sain teada, et õnneks/kahjuks on olemas palju faktoreid, mis liigesekangust tekitab - madalrõhkkond, ilmamuutus, sundasend, vähene liikumine, liigne sportimine, liigeste koormus jne. et kas mul hambad on korras ja ega ma iga väiksema külmetuse peale haigeks ei jää- mõlemal juhul tuleb aasuda põhjuse kallale - esimesel juhul siis juureravi ja teisel juhul mandliop. soovitati kududa (sht, mul oli ju omakootud sall seljas!) ja möödukalt võimelda. mhh.. ja viimased kolm minutit arutles ta teemal, et kes on see meeskodanik, kellele ma viisakalt viitasin - et ootab teine juba ammu enne eelmist patsienti. et inimesed peavad ju registratuurist läbi minema ja et ise nad on süüdi kui ei käi registratuuris jne jne...

nii ma siis tähistan juba aastaid igal hommikul 'madalrõhkkonda' ja/või 'peatset ilmamuutust' näppude ja varvaste raginaga. ja õhtuti leevendab kallis kaasa mõnikord väikese massaažiga mu 'ülekoormusest' ja 'sundasendist' väsinud hüppeliigeseid. ja nii järgmisedki aastad. luban endale pühalikult - ma ei tõsta jalga enne ühegi reumatoloogi juurde, kui mul valust pole silme eest must ja/või mu liigesed pole deformeerunud.

4 kommentaari:

  1. aga osta endale ingveri õli- soovitatav eko cõi bio märgiga. Siis kalla nii supilusikatäis külmpress õli kausikesse tilguta sinna paar tilka ingveri õli ja määri seda enda valusatele kohtadele

    VastaKustuta
  2. Anonüümne10/1/08 10:56 AM

    enamik arste ütleb selle kohta, et vaadake oma passi ;)

    VastaKustuta
  3. bettani, sa ikka mõistad, kui palju seda mu suure ego peale kulub? (õlaliigesed, põlveliigesed, küünarliigesed, käed randmest ja jalad hüppeliigesest alates, mõni päev ka puusaluu) :D ;) jah, rahvameditsiini ma eriti katsetanud pole (va "vanaisarohud" millest üks koosnes piiritusest ja liilia kroonlehest, teine piiritusest ja kastanimunadest). praegu veel tundub leppimine koos massaažis käimistega kergem olema kui ravimine.

    ja anonüümne - muidugi, lubjakatel lubjakate haigused. ja järgmised ilma kaebusteta päevad tulevad alles peale surma ;);) mis ei tähenda, et ma igapäev arstide vahet jõlguks (õnneks... veel..)

    VastaKustuta
  4. tegelikult ei kulu seda nii palju :D
    eriti siis kui oled enne kõhu täis söönud.
    Sa võid neid ingveri tilku vähem pann ja õli rohem.
    Aga võid ka niisama ingveri teed juua :D

    VastaKustuta