pihta hakkab jah. see kaunis pühadeootus.
täna nautisin raekojaplatsi õhtuselt kinniseid putkasid ja kargelt siniste tuledega pealinna jõulupuud läbi udutava vihma. olles enne manustanud kaunite piltide vahel pokaali veini ja siis kaunite töökaslaste seltsis annuse kakaolaadset ja pannkoogilaadset ollust. head ollust. tunne oli fantastiline. hubane.
uitasin hiljem üksi (täiesti ÜKSI-milline luksus!!!) pisut vanalinnas. kraesse kallas mingit vedelikku, aga minul oli õnnis-idiootlik naeratus näol. ega ma muidu ei teaks, kui poleks mingi vaateakna imetlemisel silma jäänud.
ja muidugi... vaateaknad... jõulud on käes. päkapikkudest ja muust jõulutränist pakatavaid väljapanekuid on lausa lust nillida. iga akna taga on kellegi äri, iga aknapealsega tegeldakse, kui mitte igapäevaselt, siis, vähemalt tolmupühkimisega, iganädalaselt. nii palju hoolt ja hoolimist... - detsember on minusugusele, kelle elu mõtteraas on kinni pisiasjades, ideaalne aeg - nii palju silmi särama panevaid üksikasjakesi leiab ainult jõulueelsel ajal. kuhjadena.
Apollosse astusin sisse. umbes 10 minutit enne sulgemist. ka seal jätkus õnnis tunne - kuna eelmine raamatupoodi sisseastumine lõppes kiire teatmiku soetamisega ja edasitormamisega, siis seadsin seekord sammud üles. ilukirjanduse korrale.
meil on üks raamat, suhteliselt värske, aga üllatavalt seisev. autorgi mures ja toriseb - miks ei tegelda tema raamatukese reklaamimise ja turundamisega. täna aga, kui leidsin, et raamatuke on vanalinna uhkeima raamatupoe, suht-koht nähtaval kohal, otse murutari-muti kõrval, siis seda enam on imestada - miks rahvas seda omaks ei võta. äkki on kujundus vale? või on tõesti autorile boikott kuulutatud?
edasi läks pilt helgemaks - teate, mis tunne on, kui näete midagi, millesse olete panustanud? panustanud just oma tööd, armastust, mõtteid, ideid? ja kui sa näed seda lettidel müüdavat. jalutad raamatupoe lettide vahel, selitades mõtteis ja tundeis äratundmisröömu -näe, meie oma, näe, see ka, ja veel... ja see on alliksaare kõrval, ja see liivile lähedal... mõnus. nagu oleks maailma rikkamaks saamisele kaasa aidanud.
siis, jõudnud koju, kuulen akna taga tuule vingumist ja vihma sabinat. hinge jääb vaid pisike kriim. kurbus, et kõigil pole nii hea, kui minul.
jah, mina - hiline lillelaps.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar