visatud "pallid"

jahaa, ma olen võlgu metsatagusele 8 õnnefaktorit ja tiiule kümme voorust ja vb veel mõned mõnedele. teate. ausõna ma ei viitsi end analüüsida. vähemalt mitte käsukorras.
mul oli kunagi üks töökaaslane. riidlesime omavahel üsna tihti. minul oli kohusetunne töö vastu, temal tundus olevat ainult rööm (teiste) tehtud tööst. ja mis tegemata, polnud (tema) mure. tema oli see, kes ütles - ära tee seda, mida sa EI TAHA teha. tõsi. tema oli ka see, kes arvas et kui ta TAHAB autot, peab tööandja tal palka tõstma. aga see oli juba aastaid tagasi. nädalapäevad tagasi nägin seda tibi selveris. pärast minu kõlavat "tere"-t ei jäänud tal muud üle kui pidi suud paotama (kas sealt midagi peale puhina ka välja tuli, ei jäänud kuulama). see moto, et tee ainult seda, mida teha tahad on mind kummitanud sealsest töökohast lahkumisest saati. kuigi ma ei saa väita et pärast toda töökohta pole ma midagi teinud vaid kohusetunde sunnil olen ma siiski suutnud teha enamjaolt seda mida TAHAN.
aga mis ma nüüd tahtsingi... et ma siis ei tee seda, mida ma hetkel ei taha. arvatavasti ka mitte järgmisel hetkel/päeval. sest õnnefaktoreid on liiga palju, et neist vaid kaheksat välja valida ja ma ise olen liiga ilus/kena/armas et vaid kümmet voorust üles lugeda...