käisime pühapäeval Patareis. uut kunstikeskkonda piidlemas. päris kole ja kõhe oli. et selline ongi siis kinnipidamisasutis seestpoolt. kõik kõduneb. ja haiseb.
ja siis on mingi hulk kodanikke kes on püüdmas päästa mis päästa annab. oli ju patarei välisvaenlase eest kaitseks loodud, mitte riigisiseste sulide kinnihoidmiseks... kunsti vaatama! miks ka mitte.... 10 eeku ja näete "väikest vüstavkat" 25 ja näete suuremat väljapanu. meil jäi osa vaatamata, sest aega hakkas nappima. muide, väikelapsi ei soovita kaasa võtta ja aega võiks varuda vähemalt paar tunnikest... vaatamist - luusimist jagub. veel pilte siit->
tulime välja. patareist. väristasime ebamugavusest õlgu. vihma hakkas sadama. justkui puhastades nägu ja hinge nähtud/tuntud õudusest. õhk tõmbas klaarimaks ja koduukse ees sai näha teemat lõpetavat pilti - katkine peegel milles peegeldub selginev taevas ja valgeis õites puu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar