liikuv katastroof

kõik lapsevanemad teavad seda aega. meil see nüüd kätte jõudnud.

täna käisime vannipoes. laps saalib rahumeeli vannide vahel - näpib nuppe, katsub vanne ja potte. kõik on ilus. miski hetk läheb igavaks (see hetk jõuab kätte üsna kiirelt) siis avastatakse müügionu lauda. näpud liiguvad õige kiirelt pliiatsitopsini, sealt luban (silma kinni pigistades) ühe pliiatsi. onu ei streigi. tibu läheb sellega jalutama. enne kui ma jõuan reageerida veereb pliiats ühe vanni alla. siis tibul pisut tegemist. otsib pliiatsit. vanni alt. ei leia. tuleb tegelane järgmise saagi järele. seekord jääb näppu möödulint. luban ka, ainult tingimusel et siis istub mul süles koos lindiga. istub. minutit viis. siis poeb nurka, kus on palju juhtmeid. ka onu muutub närviliseks. tibu näpib kaardimakse terminali. kostavad piuksud. ka mina muutun vaikselt närviliseks. möödub veel 5-6 minutit enne kui saame jutud räägitud, segistid valitud ja võime minekule asutada. sõjaeelse olukorra taastamiseks ronib kallis kaasa vanni alla ja otsib laua alt möödulindi üles...

eile käisime osmanis söömas. kümne minuti jooksul peale saabumist oli tibs end kardinasse mässinud ja lahtimässinud (paar-kolm korda, ise röömsalt "kuku" hüüdes) leidnud põrandalt tellise ja seda paar korda mööda maad loopinud (enne kui ma selle kõrvaloleva laua peale poetasin - silma alt ära) tüüdanud kahte pubikülastajat, naeratanud paar-kolm korda ettekandjale. edaspidise paarikümne minuti jooksul kattus meie laualune ühtlase salatikorraga, tibu käed suhkruga ja seejärel kleepis juba kogu laud. ja aknaklaasid mis olid lauast viie meetri kaugusel.

vabakasvatus - krimsutab nüüd mõni kindlasti nina.
küllap siis... vb peaks paariks aastaks avalikes kohtades käimise lõpetama...???

pilte tahate?
vb homme, kui katastroofide likvideerimisest aega üle jääb...